Ammune kontrolltöö

Neljandas klassis õppisime ajalugu Palametsa õpikust. Tehti kontrolltöö. Õpetaja ei hakanud ise hindeid panema, vaid jagas ära, milline õpilane millise tööd hindab. Minu töö anti ühele klassiõele. Ajaloos pidasin ennast õpetajast targemaks, aga klassiõde oli arvatavasti pannud tähele, et mul on mõnes teises aines raskusi. Ta pani töö eest kolme ja õpetaja kandis hinde klassipäevikusse. Mulle tundus see ebaõiglasena. Mul on meeles kaks parandust, mille klassiõde tegi. Esiteks olin ma kirjutanud, et sõites Peterburist Moskvass nägi Radištšev talupoegade rasket elu. Klassiõde oli selle veaks lugenud ja kirjutanud asemele, et Radištšev läks selga sirutama. See oli täpne õpiku sõnastus, aga mulle tundus parandus põhjendamatu. Pealegi ei uskunud ma kõike, mis selles õpikus kirjutati. Teine parandus oli, et minu sõnade järgi avaldas Radištšev raamatu "Teekond Peterburist Moskvasse", aga õpikus oli "Reis Peterburist Moskvasse". See oli mul küll kogemata valesti meelde jäänud, aga ei tundunud oluline, sest tegemist oli tõlkega. Küsimärk võis olla veel selle juures, kui olin paberi teisele küljele kirjutanud ühe naljalause ja selle maha tõmmanud. Kaebasin ülekohtu üle kõigepealt klassivendadele, kes olid küll minuga nõus, aga kellest üks veel virutas tööle jalaga tolmujälje. Kodus rääkisin vanematele. Ema helistas vanaemale, kes oli samas koolis õpetaja. Samuti lõikas ema paberi küljest ära naljalause ja käskis ülejäänud paberi kooli kaasa võtta. Vanaema rääkis ajalooõpetajaga, kellega ma ise rääkima ei läinud. Tunnis küsis ajalooõpetaja mult seda tööd näha. Ta luges selle läbi ja parandas klassipäevikus hinde viieks. Kui ma peaks praegu seda kontrolltööd uuesti kirjutama hakkama, läheks mul halvemini.