Ameerika ajalugu

Vahepeal käisin raamatukogus ja lugesin natuke Ameerika ajalugu. On öeldud, et Ameerikal ei olegi ajalugu. Aga raamatukogus on seda palju pakse köiteid. Kui kõik läbi lugeda tahaks, siis muud lugeda ei saakski. Aga on võimalik osa vahele jätta. Need, kes väidavad, et Ameerikal ajalugu ei ole, on kas eurooplased, kes on uhked, et Euroopas on ajalugu kauem üles kirjutatud, või ameeriklased, kes oma minevikku häbenevad. Või töötavad nii kõvasti ühel erialal, et teistega tutvumiseks ei jää aega. Tundub, et siinmail Ameerika ajalugu loetakse, sest ühe köite oli keegi teine peale minu riiulist välja võtnud.

Kui keegi selle pealkirja alt ajaloofakte otsib, siis täna lugesin sellest, kuidas pioneerid indiaanlaste kätte vangi langesid, vangistusest põgenesid ja metsloomi kartsid. Samuti sellest, kuidas pärast iseseisvumist kiusati taga neid, kes olid pooldanud Briti võimu alla jäämist. Oli ära toodud üks ilus luuletus või laulusõnad, mis rääkisid sellest, et elanike põhitegevus oli põllumajandus. Kui sellest midagi järeldada, siis muidugi seda, et ajad muutuvad. Ajalugu uurib muutusi, leiab ka seaduspärasid.

Ühes blogis kaevati täna, et viimasel ajal ei kirjutata blogides midagi huvitavat, vaid pisiasjadest. Kas see oli nüüd pisiasi, et kirjutasin raamatukogus käimisest? Või on see sissekanne suur üldistus ajaloo kohta? Mind isiklikult huvitavad nii suured kui ka väiksed asjad. Mõlemad on eluliselt olulised.