Raske mõistatus

Ütlesin Erikule, et Churchilli raamat on riiulis kahe Roosevelti raamatu vahel ja Roosevelti raamat kahe Churchilli raamatu vahel. Kummaltki neist oli seal üks raamat, lisaks kummagi kohta üks teise autori kirjutatud elulugu. Erik küsis, mis aastal need raamatud ilmusid. Vastasin, et vist 1995. Erik vaatas järgi, et hoopis 2004. Sellega olin rahul, sest see tähendas, et ma ei olnud uurimistöös kasutanud liiga vanu raamatuid.

Klassi ees istusid kaks vana naist. Üks tüdruk, keda ma ei tundnud, läks nende juurde ja küsis luba koju minna, kuna ta on haige. Ta istus kohale tagasi. Vanad naised rääkisid, et see, et sellel tüdrukul on kõrva taga muhud, tähendab, et tal on aids. Minu arvates oli see rumal jutt. Ütlesin, et see võib kõrvapõletik ka olla. Vanadelt naistelt küsiti, kas nad diagnoosivad aidsi niimoodi, et tunnevad selle ära. Nad vastasid, et muidugi. Nüüd see jutt mulle enam rumal ei tundunud. Lauri N. läks seda tüdrukut lohutama. Tüdruk hakkas teda sõimama ja püüdis küünistada. Lauri eemaldus. Tund sai läbi ja osa rahvast hakkas klassist välja minema. Püüdsin haigele tüdrukule mitte teele ette jääda. Ta ütles, et täna ei saanudki ühtegi nakatatut juurde. Lauri oli vahepeal kirjutanud tema lohutamiseks luuletuse ja luges selle nüüd ette. Samas klassiruumis tuli järgmine tund noorema õpetajaga. Õpetaja andis lahendamiseks mõistatuse, et mis see on, mille kohta saab kirjutada nii "mina" kui ka "mine". Ta kirjutas need sõnad tahvlile. Ma ei osanud küsimusele vastata, kuigi paistis, et teine sõna on ingliskeelne. Viive vastas, et vastuseks sobivad melon, kiivi ja ananass ning et martsipan on ka seda moodi. Ma ei saanud aru, miks ta selliseid vastuseid pakkus. Klass jäi korraks vaikseks, siis hakati naerma. Õpetaja ütles, et praegu ei ole tegemist Viive nimetatud asjadega. Õpetaja kirjutas tahvlil ühe sõnadest pikemaks, kuid sellest ei saanud ma targemaks.