reede, oktoober 19, 2007

Unenägu tagurpidi kannuga

Peedu aias oli puust kindlus. Sellel oli ühest nurgast teiseni ulatuv rõdu. Tõnu lõhkus rõdust suurema osa maha, põhjendades seda sellega, et Aafrika neegrid on nii kõvasti lüia saanud, et ei tule enam kunagi kindlust vallutama. Minu arvates võis tulla keegi teine.

Sisestasin arvutisse "Vikerkaares" ilmunud ema artiklit. Artikli juures olid nii ema eesnimi kui ka perekonnanimi kirjutatud valesti. Selle nime järgi, mis oli toodud, oleks ta pidanud mees olema. Avastasin, et ajakirja vahele on torgatud lisalehed, kus oli paljude teistegi trükivigade parandused. Olin parandatud kohad juba vigaselt sisestanud. Vigade teket seletati sellega, et peatoimetaja mõtted olid olnud ametist lahkumise juures. Nüüd oli ta juba lahkunud.

Vaatasin aknast, et maas on lumelaike, aga suurem osa maast on paljas. Lund oli kogu talve jooksul vähe olnud. Esimestel soojadel talvedel olin kogu aeg kaasa elanud, et lumi maha sajaks. Kui see ei sadanud, olin ennast talv läbi halvasti tundnud. Nüüd ma enam kaasa ei elanud ja tundsin ennast hästi, et niigi palju külma on. Vaatasin köögi lauale. Sellele oli pandud tagurpidi kisselli täis kann. Natuke kannust ulatus üle laua serva. Seetõttu nirises kissell aegamööda põrandale. Lükkasin kannu laua keskkoha poole. Nüüd enam kisselli põrandale ei läinud, kuid seda hakkas veel kiiremas tempos voolama lauale, sest kannu serv oli tila juurest kumer. Tõstsin seetõttu kannu põhjale. Ma ei teadnud, mida hakkab ema peale juba maha voolanud kisselliga.

Mängisin turniiripartiid noore vastase vastu. Nupud paiknesid põhiliselt kuningatiival. Oli raske aru saada, mis väljadel nad täpselt on. Sellest hoolimata tundus, et hakkan võitma. Minu rasked vigurid olid oma etturite ees ja ähvardasid panna matti. Vaatasin, kas ma ei saa ise matti, sest kuningale g8 sai lipuga tuld anda, sest f7 etturit ei olnud. Aga nägin, et tule korral saan oda vahele käia. Enne kui vastane paneb f7-t tulistama kaks nuppu, löön tema kuninga eest seisu lagedaks. Vastane lõi väljal f6 maha ühe minu viguri. Ta arvas, et sellega on mäng lõppenud, kuna ta on saanud materiaalse ülekaalu. Selgitasin talle, et mäng jätkub ja kohe võidan hoopis mina. Viimast ma poleks pidanud küll mängu ajal ütlema, aga lootsin, et kohtunik ei pane tähele. Vaatasin, et g2-lt ma siiski matti panna ei saa, seetõttu otsustasin lüia hoopis odaga vankri f1, et materiaalne tasakaal taastada. Olin küll enda arvates kaua mõelnud, aga vastasel oli aega kulunud kaks korda rohkem.

0 vastukaja: