Kirvega mäel

Kirvega ma vehkisin, seistes ühel mäel,
kirvehoope andsin lausa kahel käel.
Äkki käskis lõpetada pilve pealt üks hääl.
Vaatasin ma sinnapoole, kes võiks olla sääl.

Pilve peal siis sosistati: "Näe, ta kuuletus!
Kohe sünnib sellest kehva luuletus."
Kas ma selle kirjutan, seda veel ei tea,
igast asjast luuletust tegema ei pea.