Pimesikumäng ja haldjate uks

Üks suur poiss läks rõdu äärele ja kukkus alla. Ta ütles, et ta teab juba varasemast, et sellelt kõrguselt kukkudes vigastada ei saa. Minu arvates vahel võis saada. Küsisin, mitu korda ta on sealt alla kukkunud. Ta vastas, et kümme korda. Järgmisel korral kukkus ta väikse tüdrukuga korraga. Väike tüdruk kukkus natuke eespool ja võis nüüd alla jäädes küll viga saada. Aga poiss juhendas teda kukkumise ajal, milliseid liigutusi ta peab tegema, et mitte alla jääda. Hakkasime mängima pimesikku. Mina pidin silmad kinni panema ja püüdma kinni isa, ühe väikse poisi ja kaks väikest tüdrukut. Panin silmad kinni ja jäin voodisse teki alla lamama. Isa, väikse poisi ja ühe väikse tüdruku püüdsin kohe kinni, sest nad ei läinud voodist kaugemale. Aga üks väike tüdruk läks teise tuppa. Ma ei läinud talle järgi, sest olin kindel, et varsti tuleb ta ise voodi juurde tagasi. Varsti tunduski ta tulevat ja haarasin tulijal käest kinni. Aga selgus, et see on sama tüdruk, kelle olin eelmisel korral kinni püüdnud. Järgmisest tulijast arvasin samuti, et nüüd sain õige tüdruku kätte, aga see ütles hoopis, et ta on 1984. aastal sündinute aastakäigus ülikooli astunu. Seega oli ta keegi, kes mängus ei osalenud. Ta küsis mult, mis tööd ma praegu teen. Vastasin, et hakkasin toimetama uut raamatut, hiljuti lõpetasin ingliskeelse raamatu toimetamise. Selle peale läks ta minu emale kaebama, et ingliskeelset raamatut ei tohtinud ma toimetada, sest doktoritöödele ei tehta toimetaja märkusi. Ema selgitas, et ma tegin hoopis keeleparandusi ja muud seesugust. Kaebaja polnud nähtavasti sellega ka rahul, sest keeleparandusi ei oska ma piisavalt hästi teha. Lõpuks tuli tagasi viimane kinnipüüdmata mängus osaleja ja sain ka tema kätte. Aga silmi ma ikkagi lahti ei teinud.

Koguneti alustama maleturniiri. Kellad pandi korda. Kelladel oli 10 minutit mõtlemisaega. Kaks kella juba tiksusid. Ütlesin, et isegi mõtlemisaega vähe ja kell hakkab juba varem tiksuma. Selle peale prooviti neid seisma panna, aga see ei õnnestunud. Ootamatult öeldi, mis kell järgmisel päeval mäng algab. Seega oli tegu kolme- mitte ühepäevase turniiriga. Ütlesin, et ma võin järgmisel päeval mängima tulla, aga et ma ei teadnud, et turniir nii pikk on. Nädal tagasi olin mänginud eelmisel turniiril. Meenutasin, et seal sain kolm võitu mustadega ja ainult ühe võidu valgetega. Venemaa oli hakanud Eestile survet avaldama. Seetõttu muutus raskeks Euroopa Liidu kritiseerimine, kuigi põhimõtteliselt võis kritiseerida mõlemat. Venelaste eest kaitsesid eestlasi haldjad. Haldjate uks oli mängumaja küljes oleva koridori lõpus. Ukse taga oli ilusat klaasi. Venelased ei saanud seda ust avada. Mina sain, kuigi ei olnud päris haldjas. Haldjad said venelastel teel ees seista, nii et venelane läbi ei pääse, samuti ise venelasest läbi kõndida. Mõtlesin, et millalgi võib siiski juhtuda, et haldjate uksest tungitakse sisse ja haldjausk kaob. Aga oluline tundus olevat, et praegu on teistsugune olukord. Mõtlesin uuesti, mitu võitu ma eelmisel turniiril milliste värvidega sain. Enam ei olnud ma milleski kindel. Võitude arv paistis nüüd suuremana.