Ei õppinud ja õppisin

Ma polnud kunagi varem oma blogis fotosid avaldanud, aga täna kopeerisin võõrast blogist enda omasse mitu fotot järjest. Siis mõtlesin, et seda ma poleks pidanud tegema, sest esiteks pole mul nende fotode autoriõigusi ja teiseks Helinale arvatavasti ei meeldi, kui minu blogi on fotosid täis. Kustutasin enamuse fotosid uuesti ära, aga ühe jätsin alles. Kuskil käis sõda. Seoses sellega õpetati sõjalaulu. Üks vene tüdrukutest pani tähele, et nad ainult õpivad, aga ei tee midagi sõja lõpetamiseks. Mina ütlesin, et araablased võiksid ise lõpetada. Lisasin, et kõik võiksid lõpetada. Olin vene keele tunnis. Õpetati luuletust. Mõtlesin, et koolis istun ma niisama ja ainult raiskan aega, kogu tegelik õppimine toimub alles kodus. Istusin Sandri kõrval ja meie ees istus Helen. Helen rääkis kõigepealt midagi Sandriga, seejärel küsis minult, miks mul sellised riided on. Vaatasin järgi, et mul on seljas punaseruuduline särk. Ütlesin, et enne Heleni küsimust ma üldse ei teadnud, mis mul seljas on. Helen küsis, kas ma panen siis selga lihtsalt need riided, mida ema ütleb. Vastasin jah. Aga mul oli seljas ka lahtiste hõlmadega õhuke sinine jopp. Ütlesin, et see jopp on ostetud siiski minu valikul, sest see ei pidanud vihma läbi laskma. Tund sai läbi. Peep kõrvalreast püsti tõustes rääkis, et ta mõtles doktorantuuri astuda. Küsisin, mis erialal. Ta ütles, et ta veel ei tea, aga ta on mõelnud bioloogiat. Minu taga istusid Erik ja Krister. Erik ütles, et kui Peep doktorantuuri läheb, siis õpib ta lihtsalt doktorantuuri aastad, aga eelnevates astmetes pole ta ikkagi õppinud. Ta lisas, et minuga oli vist ka nii. Vastasin, et mina doktorantuuris õppinud pole. Seletasin, et ma olin oma kursusel üks kõrgema keskmise hindega üliõpilasi. Mõnel eksamil sain isegi kursuse kõige parema tulemuse.

Loengus paluti tõsta käsi kõigil, kes on käinud mõnel konverentsil. Tõstsin koos mõnede teistega käe. Vahel oli tunni raames korraldatud väike konverents. Olin käinud ka suurtel konverentsidel. Tegelikult pidid siin seda kõik teinud olema, sest kõik olid magistrandid.

Vaatasin oma vanu inglise keele kirjalikke töid, kuhu õpetaja oli teinud rohkelt parandusi. Ma ei saanud praegugi aru, mille poolest õpetaja variandid minu variantidest paremad on. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et ma kooli ajal ei mõelnud. Ma oleksin pidanud parandatud tööd kätte saades iga kord iga paranduse juures mõtlema, milliste grammatiliste vormidega seal on tegemist. Õpetaja oli öelnud, et teised töötavad, aga mina ei tööta.