Kaks kassi

Toomas pidi minema kooli lõpueksamile. Andsin talle selle jaoks pastaka. Toomas hakkas rääkima, et tal on kõik pastakad tühjaks saanud. Meil oli punane kass. Ta läks tänaval hallivöödilise kassi juurde. Punane kass oli isane ja hall emane. Kasse sai enda juurde meelitada susisevate häälikute või krabistamisega. Liiga lähedale ei tasunud neid meelitada, muidu võisid nad küüned kätte lüia. Susisevad häälikud ja krabistamine meeldisid kassidele sellepärast, et need sarnanesid nendele häältele, mida nad ise tegid. Susistas kass suuga ja krabistas seina sisse käiku närides.

Oli bioloogia tund uue poolaasta algul. Eelmisel poolaastal polnud ma peaaegu üheski bioloogia tunnis käinud. Kui mind oleks praegu vastama kutsutud, oleksin õpetajale kohe öelnud, et ta võib kahe sisse kirjutada. Õpetaja ütles, millised kohad tuleb töövihikus täita. Ta kirjutas need numbrid ka tahvlile. Kissitasin silmi, et paremini näha, aga hästi ei näinud. Sain õiged numbrid teada Kristeri käest. Selgus, et olin siiski tahvlile õieti näinud, aga õpetaja oli suuliselt öelnud natuke teistsugused numbrid. Õiged olid need, mis ta tahvlile kirjutas. See töövihik oli kõigi reaalainete jaoks ühine. Algul ma ei saanud aru, kas antud numbrid on lehekülgede või ülesannete numbrid. Aga selgus, et ülesannete, sest lehekülgi nii palju ei olnud. Tuli lahendada ka ülesanne 1. Hakkasin mõtlema, mida lünkadesse kirjutada. Õpetaja seisis kõrval ja pidevalt halvustas mind, et ma nii aeglaselt kirjutan. Aga mul oli tõesti mõtlemisaega vaja.