Mida kohvikus räägiti

Sain ajakirja toimetajalt kirja. Ta kirjutas, et minu luulekogus "Uneriik" on vaenu õhutavad luuletused, mille eest saaks kohtulikult karistada. See tuli mulle üllatusena, sest varem oli ta minu luuletusi parmate sõnadega kommenteerinud. Järeldasin, et tegelikult kirjutas keegi teine tema nime all. Läksin tänavale kõndima. Sisenesin ühte majja, kus elas üks tuttav. Uksel kohtasin hulka inimesi, kellest üks oli samuti tuttava näoga, aga ma ei mäletanud, kes ta on. Majas vaatasin ainult postkaste, siis otsustasin, et tuttava ukse taga kella ei lase, ja väljusin uuesti majast. Mulle meenus, et tuttava näoga mees on üks kurjategija, kelle pilt on ajalehes olnud. Kuulsin, kuidas ta rääkis, et minu abil pääseb ta minu tuttavate juurde.

Oudekki riputas oma blogis üles teate, et tema sünnipäevapidu toimub teatud kohvikus. Läksin sinna kohale. Seal kuulsin, kuidas Oudekki rääkis sabas seistes, et ta saaks aru, kui Mart Laar kutsub inimesi oma sünnipäevale ja tema kohale läheb, aga et Oudekki enda sünnipäeva puhul tuli kohvikusse vähe inimesi. Mina esialgu toitu ei ostnud, vaid istusin lauda, millel olid tasuta leivaviilud. Hakkasin ühte viilu sööma. Iga laua ääres oli neli kohta. Oudekki koos veel kolme tüdrukuga läksid kaugemasse lauda. Minu lauda istusid Krister, Artur ja veel üks poiss. Artur küsis mult, kas ma tulin siia kohvikusse kellegagi kokku saama. Vastasin, et ei, ma tulin siia kuulama, mida Artur räägib. Selle peale vaatasid Krister ja Artur üksteisele ammuli suuga otsa. Artur näitas Oudekki laua suunas ja küsis, mida seal lauas räägitakse. Ma ei eristanud sealt lauast kostvaid sõnu, aga vastasin, et seal räägitakse, et kommunism on parem kui kapitalism. Artur küsis, mida ma teeksin, kui seal lauas viibijad võimule tuleksid. Mõtlesin, kas vastata, et siis ma põgeneksin välismaale.

Vaatasin keelte raamatut. Jõudsin semiidi keelte juurde. Need jagunesid kolmeks rühmaks. Oletasin, et üks rühm on hamiidi keeled, aga oletus osutus valeks. Mõne keele kohta oli kirjutatud ainult üks lause. Enamusel maailma keeltel ei olnud oma riiki, kuigi Aasia keeltel oli eesti keelest rohkem kõnelejaid. Ühe keele nimeks oli uussuome keel ja seda räägiti saarel nimega Eesti. Tahtsin lähemalt lugeda, kuidas see keel ja see saar on nime saanud, aga enne äratati mind kunstlikult üles.