reede, november 03, 2006

Autori viimased hingetõmbed

Nägin unes, et ootasime, millal sõita edasi üritusele, kus pidin rääkima raamatust, mida ma olin toimetanud. Oleksin pidanud tegelema ettekande ettevalmistamisega, aga lükkasin selle algust pidevalt edasi, mängides vendadega kaarte või voodis lamades. Lõpuks teatati, et üritus jääb ära, sest autor on suremas. Läksime väiksema rühma inimestega siiski tema surivoodi juurde. Ta eksamineeris mind oma raamatu teemal. Kuigi ma sellest peaaegu midagi ei mäletanud, vastasin enamuse küsimusi oma üllatuseks siiski kuidagi õieti ära. Ühe koha peal ma siiski eksisin. Autor küsis mult, kas vene kirikuõpetajaid nimetatigi kirikuõpetajateks. Vastasin jaatavalt, aga siis ta seletas, et nende kohta käisid teised nimetused. Teised kiitsid, et eksamineerides suremine on alles õige surm. Pärast poe poole kõndides rääkisin, et võibolla mul ülikoolis ka läksid eksamid sellepärast nii hästi, et ma ainult arvasin, et ma midagi ei mäleta, aga tegelikult siiski mäletasin. Jätsin lause pooleli, sest tegelikult polnud mul ühtegi kuulajat. Mõtlesin, et mul oleks nii raske meeleavaldusel kõnet pidada, sest seal tuleb ka mikrofoni rääkida nagu poleks kuulajaid.

Teises unenäos ütles ema, et Ege oli vist aktivist. Küsisin, kust ta Egest kuulnud on. Ema seletas, et ta näeb, kellest kui sageli ajalehes kirjutatakse. Rääkisin, et Ege lõpetas ülikooli teistest üks aasta kiiremini, ja kui teised said ladina keele eksami hinde viinapudeli eest, siis Ege õppis kõik selgeks ja vastas ära. Televiisoris näidati parajasti, kuidas Ege püssist märki laseb. Kui ta valmistus tegema viimast lasku, tuli televiisorivaatamis ruumi uksest sisse üks mees, kes lärmas. Klaus protesteeris, et niimoodi ei saa Ege keskenduda. Klausi märkusele vastu tulles ajasin selle mehe toast välja. Mees oli ise ka sportlane - rahvusvaheliselt tuntud tennisist. Vaatasin kaardilt Võrtsjärvest välja voolava jõe algust. Selle esimest otsa ei nimetatudki Emajõeks, vaid üheks teiseks jõeks. Leidsin, et see ei klapi, sest juba Võrtsjärve läbivat hoovust nimetatakse Väike-Emajõeks. Tegelikult voolas Võrtsjärvest välja mitu erineva nimega jõeharu, mis varsti ühinesid Emajõeks.

Tahtsime hakata vaatama ühte filmi. Leidsime, et lihtsam on videolindist koopia teha kui seda kerima hakata. Isa tegi futuristlikest vidinatest kompositsiooni ja pani sellele nimeks Neljas maailmasõda ühe nimepidi nimetatud tuntud kultuuritegelase pilgu läbi. Ütlesin, et seda kultuuritegelast ei saa nimetada autoriks, sest need esemed ei ole tema valmistatud. Siis parandasin ennast, et kultuuritegelase nimi võib sisalduda kompositsiooni nimes ja autor on hoopis kompositsiooni koostaja. Kompositsioon näitas, et sel ajal peavad pjedestaalile ronima juba seitse esimest, esikoha saab naine ja tema ette kogunevad kiirabiautod. Kogusime filmi jaoks raha. Klaus hoidis kinni laelambist. Ütlesin talle, et ta selle järgi jätaks. Tõnu ütles, et tõepoolest, Klaus ärgu tõmmaku lage alla. Ema oli koostanud plaani, mille järgi ülejääva raha eest pidi kõigile kingitusi ostetama. Ütlesin, et mulle kingitusi vaja ei ole. Lugesin, et ema tahtis mulle osta kella ja uue margialbumi.

0 vastukaja: