Järelmäng

Nägin unes, et istusin ühel rahvakogunemisel. Ühel hetkel hakati seal tulistama. Põgenesin. Tegin põgenedes pöördeid, et keegi ei näeks, kuhu ma lähen. Jõudsin ühte väiksesse võõrasse majja. Ütlesin sealsele pererahvale, et mina ei tulistanud. Politsei tuli mulle järgi ja kinnitas, et mina muidugi ei tulistanud.

Teises unenäos mängisin malet. Vastaseks oli Marek Tamm. Olime jõudnud lõppmängu. Et lõppmängus tuli täpselt mõelda, ei olnud ma rahul, et laual asendab minu lippu ikka veel laua ruutudest suurem pabernelinurk. Vahetasin selle õige nupu vastu välja. Vahepeal nupud nihkusid ja tuli uurida, kus väljal nad tegelikult olema peavad. Minu esimene mõtlemisaeg hakkas otsa lõppema, aga ma ei tahtnud kiirustamisega viga teha. Küsisin vastaselt, kas me mängime selle reegli järgi, et enne ajakontrolli tuleb 40 käiku täis saada. Vastane ka ei teadnud. Et me ei mänginud vooru ajal, vaid järgi, siis ei olnud juures ka kedagi teist, kellelt küsida. Vastane ütles, et ärme seda reeglit arvestame. Ruumi tuli sisse väikseid vene poisse, kes esitasid mängu kohta küsimusi. Kui mängijaid oleks olnud rohkem, ei oleks poisid segama hakanud. Lugesin, et peeti esimene kahevõistlus kombineerituna jooksust ja malest. Omavahel võistlesid üks jooksja ja maletajatest Nigel Short. Kokkuvõttes tuli võitjaks Short, sest ta võitis males ja ei jäänud ka jooksus viimaseks, vaid tuli üllatuslikult kaheksa jooksja hulgas viiendaks. Juures oli pilt, kuidas ta finišisse jõudes viienda koha puhul juubeldab.