Kasiinojuhtkiri

Eilses "Eesti Päevalehe" juhtkirjas on midagi vastuolu taolist, kui ühelt poolt öeldakse, et sõltuvushaiguse tekkimise vältimiseks on vaja kasiinode arvu vähendada, teiselt poolt öeldakse, et oleks hea, kui kasiinode käive jääb samaks, sest sellelt laekuvad maksud. Kui sõltlasi jääb vähemaks, peavad järelikult mittesõltlased rohkem kasiinos käima hakkama, hoolimata nende arvu vähenemisest. Või peavad vähemalt senised sõltlased sõltlasteks jääma ja igavesti elama. Sellele ei maksa igatahes loota, et mina kasiinos käima hakkaksin. Ma pole kindlasti ainuke.

Kahtlane tundus ka mõte hakata sulgema lastele märkiviskamisvõimalusi, sest see sarnanevat hasartmänguga, kui seal antakse auhindu. Kui asi käib visketäpsuse peale, siis minu arvates ei sarnane. Sest hasart tähendab algkeeles juhust, hasartmäng seega juhusemängu. Ei saa selle kaudu sporti keelama hakata.

Kasiinodest mul kahju ei ole, kuid halb tundub asja juures see, et sulgeda tahetakse jälle väiksemaid. See on Euroopa Liidu imperialistlik ideoloogia, et iga väike asi on halb. Nii ei tohi meil olla ka väikseid parteisid, pankasid ega talusid. Ideoloogia üks osa on ka väikeste rahvaste allasurumine. Seega sellega kaasa minnes hävitame iseennast.