Suured rahutused

Nägin unes, et kaks venda tulid mulle kallale. Tõrjusin tükk aega nende rünnakut. Kui rünnak lõppes, seletas üks neist nuttes, et oli tahtnud ainult intellektuaalset vestlust liigutustega näitlikustada, aga mina võtsin asja tõsiselt. Järgmine asi, mis mind ärritas oli see, et selgus, et mõlemal wc-l on ukse küljest riiv ära võetud, kuna seda polevat vaja. Ma ei kavatsenud neid ruume enne kasutada kui riiv on tagasi pandud. Esiku kapist leidsin ühe malelaua. Mul oli olnud oma toas kaks malelauda nuppudega, aga esikusse tooja oli arvanud, et ühest piisab. Tegelikult läks vaja mõlemat, sest kui ettur muutub lipuks või vankriks, on see vaja võtta teisest karbist.

Teises unenäos olid alanud ülemaailmsed rahutused. Indias kogunes rahvas väljakutele ja mõistis arvatavate vaenlaste üle omakohut. Ka Eestis oli rahutustega seoses hakatud punase tulega üle tee käima. Mõtlesin, et ma peaksin korrarikkujaid pähe tulistama, või parem jalgadesse. Aga ma ei riskinud seda teha, muidu oleksid nad võinud korralikult käituma hakkamise asemel hoopis mulle kallale tulla. Mööda tänavat lähenes rongkäik. Klaus tuli ja ütles mulle, et vaenlased on tapnud Eesti kuberneri, kelle nad ise hiljuti eelmise tapetud kuberneri asemele panid. Sellega seoses ei julgenud rongkäigus osalejad enam ümber nurga keerata, vaid hakkasid tagasi põgenema. Mõtlesin, et vaatan siiski nurga taha, tehes seda tänavanurgal asuva maja aknast. Läksin majja sisse ja lasin juhusliku ukse taga kella. Avama tuli keskealine naine. Ta laskis mind rõõmuga sisse, sest tema enda mees oli parajasti reisil. Naine helistas ühele mehele, kes oli tal muidu oma mehe äraoleku ajal külas käinud, et see täna ei tuleks, sest tal on teine külaline.

Ema küsis mult üle ukse, mitu lehekülge mul on läbi töötatud. Vastasin, et kolm. Ema vangutas pead, et nii vähe, ja läks ära. Siis nummerdasin ära ka esialgu nummerdamata jäänud lehed, nii et läbitöötatud lehtede arv tõusis 20-ni. Õppisin üheks Eesti ajaloo eksamiks. Olin seda eksamit juba varem teisele õppejõule teinud. Nüüd kirjutasin uuesti välja asju, mida pähe õppida. Ma ei leidnud kõike, kust välja kirjutada, kuid siis mõtlesin, et osa võib uuesti kirjutamata jätta, kasutades eelmise korra paberit. Mõtlesin, et mulle võidakse öelda, et ma pean selle eksami asemel punktide kokkusaamiseks mõne teise tegema, sest kaks korda sama eksami tegemine ei loe. Aga seejärel mõtlesin, et esimene kord tegin seda eksamit bakalaureuseõppes, vahepeal olen astunud magistrantuuri, nii et peaks ikkagi lugema. Mul oli paberil ka asju, millele ma ei olnud osanud vastet kirjutada. Neid tuli kinnikatmise asemel lihtsalt üle lugeda. Oli ka joonistatud skeeme. Üks skeem kujutas kahte paralleelset toru, üks suurem ja teine väiksem. See näitas, et ühes sõjas võitlesid suuremad riigid omavahel ja väiksemad riigid omavahel. Peenema toru üks piirjoon oli katkendlik, mis näitas, et osade vastamisi olevate riikide vahel võitlust ei toimunudki. Torudega risti oli nende algusjoon, mille taga olid torude juurde viivad jooned, mis kujutasid sõjani viinud mõtteid.

Hitler oli rünnanud juba läände, nüüd esitas ta ultimaatumi ka itta jäävale väikeriigile. Läänes oli ta nõudnud ühte jõge teise jõe nime all, nüüd ütles ta ka ida suunal, et Saksamaa peab saama oma Volga. Selle all mõtles ta Doonaud. Oli karta, et sõda laieneb lõpuks ka Eestisse. Seetõttu ei olnud ma rahul, et meil ei tehta eriti ettevalmistusi. Rahvale oleks tulnud õpetada, kuidas tunda ära õhuhäire signaali. Ajalehes oli ainult üks kitsas veerg, kus Ariel tutvustas kuulikindlaid riideid - lühikest dressi ja ka mõnesid pikemaid. Need olid kasutusele võetud nähtavasti sportlaste ohutuse tagamiseks, kui oli karta, et neile tahab teisele sportlasele kaasaelaja atentaati teha. Klaus ütles, et Prantsusmaal ehitatakse praegu igast majast suurem osa maa alla. Leidsin, et majad võiks pommitamise eest üleni maa alla ehitada. Klaus arvas, et ei saa, maskeeruda on ka vaja. Mina leidsin, et tänapäeval on nagunii olemas maa alla tungivad fugasspommid. Kaitse ja rünnak arenevad alati võrdselt.

Toimetasin raamatut. Parajasti olin kohas, kus sulgudes oli viide varasemale peatükile. Selle koha kõrvale kirjutasin märkuse, et tuleb kontrollida, kas viidatud peatükk jääb raamatusse sisse. Olin kirjutanud kõik märkused täisnuusatud taskurättidele, mida mul oli taskus olnud paarkümmend tükki. Nüüd mõtlesin, et märkuste kirjutamiseks oleks pidanud võtma puhtad taskurätid.