Nägin unes, et Eesti peaministrid olid malenupud seisus, kus vastaseks oli Venemaa. Venemaa hakkas Eestit ähvardama. Kõigepealt aktiviseerus üks Eesti peaminister, seejärel ka Savisaar. Savisaar keeras teistpidi, et keskjoonel olevasse Eesti kaitsevöösse rohkem nuppe mahuks. Üksteise järel aktiviseeriti kõik Eesti keskjoonel olevad nupud, nii et nad jäid korraga aktiivseks. Eestis lähenesid Riigikogu valimised. Mart Laar kuulutas välja Isamaliidu põhiloosungi nendel valimistel - Eesti peab muutuma jälle selliseks, nagu ta oli aastal 1940. See tähendas, et igasugused kommunismi ilmingud pidid kaduma. See oleks olnud Keskerakonna lõpp. Vanamehed kommenteerisid seda, et Eesti ajal saavutati kommunismi lõpp kommunistide mahalaskmisega 1. detsembri mässu järel. Enne mässu oli Riigikogus kümme protsenti kommuniste, kuid mässule järgnenud valimistel ei saanud neid sinna enam ühtegi. Vaatasin aknast välja. Väljas mängisid poolpaljad vene tüdrukud jalgpalli. Varsti nad märkasid mind ja hakkasid minu juurde tulema. Kõige ees tuli üks väike poiss. Ta hakkas meie aknal ronima ja putukana lendama. Ütlesin talle, et niimoodi ta kukub surnuks. Ta vastas, et ei kuku. Nõustusin, et ei kuku jah, sest tal on tugevad tiivad. Tüdrukud andsid mulle oma suust kommi ja nätsu. Ma ei tahtnud nende suus olnud asju. Andsin nätsu väiksele poisile edasi. Seejärel lamas akna all veel ainult üks suurem poiss. Ta rääkis, et talle ei taheta arstiabi anda, nagu oleks tal skisofreenia. Vaidlesin vastu, et skisofreenia korral antakse ka arstiabi. See oli üks minu vendadest. Küsisin talt, mis temaga juhtus. Ta vastas, et tal on igahommikused tervisehäired, mis avalduvad iga kord erinevalt. Sel korral oli ta pikali kukkunud. Küsisin Toomalt, kas ta kutsus juba haige juurde ema. Toomas ei olnud kutsunud. Kutsusin ise. Ema tuli aknale ja hakkas nutma.
Järgmises unenäos mäletasin esimese unenäo Laari valimisloosungit. See oli välja kuulutatud viimasel aprillil, päev enne minu sünnipäeva. Rääkisin T. Tulvistele, et mul on kahju, et Laar seda kõnet esimesel mail ei pidanud. Ennustasin, et nüüd ütleb Savisaar, et Laari valitsusajal langes Eesti arengutase niigi kümne aasta võrra ja nüüd tahab Laar Eestit veel mitukümmend aastat tagasi viia. Ütlesin veelkord, et mul on kahju, et Laar seda kõnet 1. mail ei pidanud. Siis tuli mul meelde öelda, et seda ma juba ütlesin. Mõtlesin, et Laar ei pea vist oluliseks, et aastal 1940 ei olnud Eesti ka Euroopa Liidus. Kuid ma olin varem kirjutanud ka, et Isamaliidul oleks loogiline Eesti Euroopa Liitu viia, et pärast oleks hea väljaastumisest rääkida.
Kolmandas unenäos ehitasime Tallinna raekoda ja sellele sauna. Ehitus sai parajasti valmis. Läksime juba sauna. Olime ehitanud puuhalgudest, nii et ühed halud olid seinteks, teised ahjuks, kolmandad ahju sees kütteks. Mõtlesin, et praegu on veel olemas ehitise kokkuvarisemisoht, aga kui see natuke seisaks, vajuksid halud tihedamalt kokku ja oht kaoks. Kui olime ära pesnud, heitsime samasse ruumi magama. Teised tahtsid järgmisel päeval jälle sauna teha, aga minu arvates ei olnud kaks päeva järjest mõtet. Tallinn oli saksa linn. Kuigi raekoja ja sauna olime ehitanud meie, tuli üks sakslane meile rääkima, et linnarahvas pole rahul, et raekoja saunas käisid eestlased.
teisipäev, november 21, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar