Viis unenägu

Nägin unes, et oli kaks tüdrukut, kellel ma kordamööda külas käisin. Oli ka üks poiss, kes käis külas samadel tüdrukutel. Tuli otsustada, kumb jääb kummal külas käima. Aga otsustamine oli nii raske, et otsust ei sündinud.

Teises unenäos lõpetas Tõnu ülikooli. Ta ei olnud rahul, et ta sai vene keele eest ainult kolm punkti, samal ajal kui vene keele õppimisest loobujatele kompenseeriti loobumine kuue punktiga. Tõnu hinded olid veel paremad kui minul, sest ta sai ainult ühe nelja, mina aga kümme protsenti neljasid ja isegi ühe kolme. Kuid Tõnu hinded kinnitasid veel kord, et ma olen väga võimekast perest, järelikult ka ise väga võimekas.

Kolmandas istusin klassis, kuhu tuli Uku Masing. Ta ütles, et põrandal on leiba. Hakkasin leivatükke üles korjama, et need prügikasti viia. Mõtlesin, et võibolla Masingule just meeldib, et leib põrandal on. Kui läksin prügikasti suunas, tuli klassi ka Paul Keres. Tegelikult olid Masing ja Keres mõlemad juba surnud. Kui olin oma kohale tagasi jõudnud, paluti ühel õpilasel kõigile öelda, kes klassi tulid. Mina ütlesin, et need on näitlejad. Küsitud õpilane ütles, et tulid härra Paul Keres ja härra, kelle eesnimi oli Valter ja perekonnanimi mulle võõras. See näitleja, kes mängis tegelikult Masingut, hakkas selle peale naerma, ja mõlemad näitlejad läksid klassist välja.

Olin inglise keele tunnis. Otsisin ranitsast vihikuid, mida tuli leida umbes viis tükki. See võttis mul aega. Õpetaja võis juba arvata, et olen midagi koju jätnud. Tegelikult oli asi selles, et inglise keele vihikud olid kotis teiste ainete omadega vaheldumisi. Kaalusin, kas panna teinekord ühe aine vihikud koos kotti. Kui olin vihikud leidnud, hakkasin järgi vaatama, kas tänaseks midagi õppida oli. Õpetaja kutsus mind vastama hoopis vene keelt. Olin nõus vastama ära selle luuletuse, mis oli eelmiseks korraks pähe õppida kästud, kuid mitte järgmisena õppida antut. Enne tahtsin veel ka eelmise korra luuletuse vihikust üle lugeda. Kasutasin selleks aega, mil õpetaja klassist väljas käis. Siis tuli mulle mõte, et ma ei pea täna üldse vene keelt vastama, sest täna pole vene keele tundi. Aga inglise keelt ma ka vastata ei tahtnud, sest seda polnud ma üldse õppinud.

Vaatasime ühte filmi. Trummal oli seda filmi varem näinud ja selle kohta rääkinud, et selles näidatakse, kuidas peategelaste tuju muutub filmialguse heast järjest halvemaks. Nüüd nägin ka ise, et nad alguses naeratasid, kuid naeratus jäi järjest väiksemaks. Nad olid börsil ja seal saabusid uudised, mis nende tuju alla viisid. Nad olid maamajas neljakesi. Kaks tükki olid ühes toas (kelle hulgas võisin olla ka mina), kaks tükki tagapool. Maja juurde saabus kontrollauto. Peategelased ei olnud alkoholi tarvitanud, aga neil oli alkoholipudel, mis andis võimaluse nad süüdlaseks teha. Kaks eesmises ruumis olijat sõitsid kontrollide eest oma autoga minema.