Nägin unes, et tegin president Rüütli üle nalja. Teatati, et üks ülikooli õppejõud on surnud. Ütlesin, et vabandan nende ees, kes arvavad, et minu nali käis selle õppejõu kohta. Eesti-Vene piiril oli Tartu rahu auks püstitatud mägi. Rüütel otsustas, et see tuleb kaks korda madalamaks kaevata. Otsust põhjendas ta sellega, et sajab palju vihma ja suurem osa vihmavett voolab mööda mäge Venemaa poolele, kus seetõttu on hakanud rohi paremini kasvama ja saab paremini lehmi kasvatada, mis annab Eesti suhtes konkurentsieelise. Mäe madalamaks kaevamine vähendaks vihmavee hulka. Rüütel ütles, et lehmi on piiri taga rohkem kasvatama hakatud suurenenud lihanõudluse tõttu. Üks mees vaidles talle vastu, et suurenenud lihanõudlus paneb hoopis jaanalinde kasvatama. Nüüd ei teadnud, kuidas asjad on. Rüütel oli kirjutanud põllumajanduse teemal doktoritöö ja pidi neist asjadest midagi aru saama, ometi võis olla õige ka hoopis teise mehe arvamus.
Teises unenäos olin vene keele tunnis. Õpetaja ütles ja kirjutas tahvlile sõnu, mida õpilased vihikusse üles märkisid. Üks sõna oli "antisovetski". Õpetaja kirjutas küll ka selle tahvlile, kuid kustutas kohe ära. Sander küsis mult, kuidas seda kirjutada. Vastasin, et kirjapilti saab vaadata tahvlile alles jäänud sõna "sovet" järgi. Peale selle saab vaadata laual olevast koolide sõnaraamatust. Sander hakkaski sealt otsima. Hiljem nägin, et sõna polnudki "sovetski", vaid "svetennõi", mis tuli sõnast "sveta". Olin pidanud üheks pikaks sõnaks mitut teistsugust lühikest sõna. Ma ei hakanud Sandrile ütlema, et olin sõna valesti kuulnud.
Üks poiss võistles ühe tüdrukuga selle pärast, kes on kõige suurem lugeja. Mina ütlesin, et tahan uuesti läbi lugeda "Kolm musketäri". Toomas küsis mispärast. Vastasin, et ise ta loeb "Sõrmuste isandat" ka mitu korda. Mõtlesin korraks, et "Kolmel musketäril" ja "Sõrmuste isandal" on ühine autor, kuid siis tuli mulle meelde, et need on erinevad. Põhjendasin oma soovi sellega, et raamatute "Kümme aastat hiljem" ja "Kakskümmend aastat hiljem" lugemise ajal olin juba piisavalt vana, aga "Kolme musketäri" lugesin liiga noorelt. Olin koolis. Nägin uuesti esimese klassi aegset vahetundi. Teadsin ette, mis juhtub. Olin koos Andrese ja Jürgen I-ga akna all. Määrisime värvipliiatsitega oma sõrmed ära. Asi läks siiski natuke teisiti kui eelmisel korral. Mõtlesin, et järgmine kord on see, kui me hakkame pliiatsitega üksteisele süsti tegema. Istusin hambaarsti ruumi ukse kõrvale. Hambaarst tuli ruumist välja. Kargasin ruttu püsti. Hambaarst käis kuskil ära. Kui ta oma ruumi tagasi läks, kõndis sinna tema järel veel üks inimene. See võis olla kas keegi, keda ravima hakati, või teine arst. Mõtlesin, et kui ta oleks ravitav õpilane, siis oleks pidanud enne koos hambaarstiga ruumist välja tulema ka eelmine õpilane. Aga võibolla hambaarst siis ei ravinudki veel kedagi, vaid täitis pabereid. Teises kohas koolimajas kohtasin Ivarit. Mõtlesin, et Ivariga oli mul rohkem tegemist alles neljandas, mitte veel esimeses klassis. Siis tuli mulle meelde, et Ivar oli vist siiski ka akna juures, kui me seal pliiatsitega mängisime.
esmaspäev, november 06, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar