Nägin unes, et d'Artagnan pidas ühe kõrgest soost isikuga mõõkadega duelli. Vastane ütles talle: "See on ainult mäng." Filmis ei olnud kõik liigutused õige kiirusega. D'Artagnan pani mõõga vastase kaelale ja hoidis seda seal mõnda aega. Seejärel lõi ta vastase pea otsast. Inertsi mõjul tormas d'Artagnani hobune, mille seljas ta istus, katuselt sügavikku. Aga nad ei kukkunud surnuks, sest hobune oli kummist rihma pidi millegi külge kinni jäänud. Kumm vedas neid edasi-tagasi, kuid ainult esimest korda pikemat vahemaad. Edasi hoog pidurdus, sest d'Artagnani selja taha hobuse selga istus veel üks mees. See oli Prantsusmaa kuningas Arthur. Teda nimetati "õilsaks Arthuriks" nähtavasti seepärast, et ta ei teinud probleemi sellest, et d'Artagnan tema ministri tappis, sest see toimus ausa duelli käigus. Minister oli duelli mänguks nimetanud d'Artagnani petmiseks, kui nägi, et d'Artagnan saab ülekaalu. Järgmises raamatus meenutas d'Artagnan seda duelli, kiideldes, et tema erinevalt kellestki teisest lööb vastasel pea otsast. Samuti meenutas ta ühte teist duelli, kus ta oli vastasele kolm haava tekitanud.
Meenutasin, et kui ma laps olin, sain ma kätte kalamudeli, mida nimetati mingi numbriga elemendiks, sest kalad olid ka elementideks jaotatud. Hakkasin seda sõrmedega uurima, aga see võeti mul käest ära. Leidsin, et niimoodi ei saa lapsed areneda, kui neil asju sõrmitseda ei lasta. Oli üks mees, kes uuris iga masinat nähes põhjalikult selle konstruktsiooni. Tuli välja, et üks tüdruk oli masinauurijast nii vaimustatud, et minu isik ei pakkunud sellele tüdrukule eriti huvi. See mees rääkis sellele tüdrukule, et ta sääske nähes viskas seda kiviga, nii et sääsk vajus vee alla. Aga varsti tuli sääsk vee alt uuesti välja. Mees võttis eesmärgiks treenida ennast sääski niimoodi kividega viskama, et nad enam vee alt välja ei tuleks. Tavaliselt hakkaski see tal korda minema, mille tulemusel ükski sääsk ei saanud teda enam kunagi hammustada. Prügi hulgast leitud detailidest pani mees kokku enda leiutatud sõjaauto. Üks mõõde ei tulnud autol nii välja nagu mees oli tahtnud, mistõttu ta ütles tüdrukule, et see auto ei kõlba kuskile. Aga teised võtsid sellelt autolt mõõdud ja alustasid selle tööstuslikku tootmist. Mina istusin arvuti taga. Mul oli ühel võrguleheküljel kirjas selline e-maili aadress, mida ma harva kontrollisin, aga nüüd tegin seda. Mulle oli paar inimest vahepeal luuletusi saatnud. Üks naine ütles oma luuletuses, et teisi ei huvita need asjad, mis mind. Hakkasin talle vastama, et see on halb, kui inimesi õiged asjad ei huvita. Kaalusin, kas vastata ka luulevormis, aga kirjutasin siiski proosas. Arvuti hakkas piiksuma. Mul ei õnnestunud piiksumisele lõppu teha. Tuli välja, et asi on selles, et seina taga olevas aatomielektrijaamas juhtus avarii. See oli küll väiksem õnnetus kui Tšernobõli oma, aga õnnetus siiski. Naine, kes oli varem olnud masinaleiutajast vaimustatud tüdruk ja nüüd oli juba temaga abielus, hakkas nutma. Masinaleiutaja ise oli tööl. Talle viidi uudis õnnetusest töö juurde. Sealt tuli tagasi teine mees, kes ütles, et masinaleiutaja oli öelnud, et ta ei usu, et tema naine kunagi nutaks.
Üks Isamaliidu poliitik, kes oli hiljuti Isamaliidust välja heidetud, kirjutas, et ta oli lugenud ühte uudist mitmest ajalehest ja ka mõnest blogist. Viimaste hulgas võis ka minu oma olla. Aga mind pani imestama, et ta nii paljusid ajalehti lugeda jõudis. Einselni taheti kuskile ametisse panna. Enamus inimesi oli selle poolt, aga Otepääl valimisliidu "Otepää tulevik" liikmed olid vastu. Asi oli selles, et nad pidasid enda kõige suuremaks vaenlaseks Raidalit ja nad arvasid, et ametisse saades tuleks Einselnist uus Raidal. Tartus tehti ettepanek niimoodi raha kokku hoida, et külvata haljasaladele rohtu. See oli naiivne ettepanek, sest ka rohtu oleks pidanud niitma hakkama, nii et oleks ikkagi tekkinud lisakulutused. Kui rohtu ei oleks niitma hakatud, oleks see väga metsik välja näinud. Seoses ühe välisriigijuhi külaskäiguga oli Emajõe äärde ehitatud käimla. Tartu linn taheti katta avalike käimlate võrguga. Siis oleks inimestel olnud võimalus teel koolist koju mitmest järjest läbi astuda. Läksin koos Kristeriga kodu poole. Mina olin ees, sest ma liikusin hüpetega. Aga siis hakkas Krister kiiremaid hüppeid tegema ja läks ise ette. Minu maja lähedal hakkas Krister teises suunas minema, nii et maja ukseni oli mul ikkagi võimalus esimesena jõuda.
Vaatasime uuesti filmi masinaleiutajast. Ta oli vahepeal pikemat aega kadunud, aga siis ilmus tüdruku ette silinderkaabu peas. Tüdruk ütles talle, et ta on välimuse järgi otsustades lordiks saanud. Mees vastas, et see on see, mis tundub ja kelleks ta võibolla saab tulevikus. Filmis oli meest kujutatud asotsiaalina, aga kuna ta oli de Gaulle, siis teadsin mujalt, et tegelikult oli ta sõjaväelane ja kirjutas sõjateoreetilisi raamatuid, mida ta hiljem ellu hakkas viima. Film läks edasi nii, et mees ütles, et ta tahaks endale maja osta. Tüdruk vastas, et tema vanematel ongi üks müia ja nad kardavad, et esialgne ostjakandidaat lammutaks pärast ostu aiast maja ära. See naine sõitis autoga juhi kõrvalistmel, aga ei vaadanud autopeeglisse, sest islami usk ei lubanud seda. Selle asemel vaatas ta otse selja taha. Seejärel näidati kuidas ta läks koos suure koeraga mehe juurde elama. Helen ütles minu kõrvalistmelt kinosaali rea otsast, et talle meeldib, et sellel koeral kulus naisega samasugusesse vanusesse jõudmiseks täpselt sama palju aega nagu naisel endal.
kolmapäev, detsember 13, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar