Nägin unes, et olin Ameerikas. Kirjutasin Piretile kirju. Kui mul oli käsil kirja viies lehekülg, vaatasin kella pealt, et pean kirjutamise pooleli jätma, sest muidu ei jõua ma Eestisse lendava lennuki peale. Aga kuigi jõudsin lennuki juurde veerand tundi enne starti, ei lastud mind peale, põhjendusega et lennuk juba valmistub stardiks. Täna oli esmaspäev ja järgmine lennuk pidi väljuma alles pühapäeval. Nüüd ma pidin raha kokku hoidma hakkama, et jätkuks pühapäevase lennuki pileti ostmiseks. Kellel Ameerikas raha lõppeb, see ei saagi enam kunagi kodumaale tagasi. Istusin bussipeatuses. Seal oli ka president Bush. Mõtlesin, et pean temast eemale hoidma, sest ta võib terroriste ligi tõmmata. Pealegi ei olnud tal ihukaitset kaasas. Vahepeal tuli lennuk Eestist ajutiselt tagasi. Lennuki küljes oli postkast, kuhu ma kirjutatud kirjad lasksin. Kui lennuk oli ära lennanud, siis kahtlesin, kas talle kirjade kaasa andmine oli õige tegu, sest Piret elab Ameerikas, mitte Eestis. Kohtasin tänaval eesti keelt rääkivaid inimesi. Need oli Krister ja üks maletaja. Läksime koos edasi. Kui läksime läbi viljapõllu, läks maletaja kaotsi. Ta kadus vilja vahele ära, ja võis arvata, et teda ei näe enam kunagi keegi. Ameerikas lähevad niimoodi vahel inimesed kaotsi. Läksime Kristeriga kahekesi edasi. Raha kokkuhoidmiseks olin päevade kaupa söömata. Ka wc-d olid tasulised, nii ei käinud ma mitu päeva ka wc-s. Päästis alles see, kui jõudsime ühel päeval metsa vahele. Avastasin, et kuigi ma pole enam raha kulutanud, ei ole mul ikkagi piisavalt raha lennukipileti ostmiseks. Õnneks leidsin ma maast ühe rahapaberi. Selleks oli vahtraleht. Aga ma kahtlesin, kas lihtsalt vahtraleht ikka kehtib. Võibolla olin ma nüüd valerahakasutaja. Jõudsime bussipeatusesse, kus seisid bikiinides naised. Seejärel olin juba kodus. Isa laual olid minu Eestisse jõudnud kirjad avatud ümbrikutes. Isa ütles, et nende Eestisse toimetamisega tegeleb maffia. Kahtlustasin, et isa on neid kirju vahepeal lugenud. Kirjutasin ühe kirjadest endale kaustikusse ümber. See oli üks keskmine kiri. Seejärel kirjutasin kaustikusse viimase kirja, mis oli mul pooleli jäänud.
Sain kokkumurtava postkaardi, mille sisemised küljed olid tihedalt täis kirjutatud. Mõtlesin, et see on Helinalt. Aga alla oli kirjutatud hoopis Klausi nimi. Mõtlesin, et arvatavasti on see ikkagi Helinalt.
Vaatasin joonistamisklassis seintele riputatud joonistusi. Need olid nii head, et takistasid mul endal joonistamist. Ühel joonistusel üks objekt liikus - vahepeal suurenes, vahepeal tõmbus väikemaks. Ütlesin, et ma saan aru, kuidas see on tehtud - hammasratastega. Saabus Sander, kes istus minu kõrvale. Krister ja Artur hakkasid temaga õiendama, et ta istus neile liiga lähedale. Hakati ühte kuritegu paljastama. Kartsin, et nüüd tuleb välja see, mida ma alati kartnud olen - et üks minu sugulane on sooritanud mõrva. Räägitigi, kuidas üks seda meest külastanud naine oli kadunuks jäänud ja varsti oli tema aias perekonna matmispaigas toimetatud väljakaevamine, mille käigus oli leitud kaks konti, kumbki erineva inimese oma. Need kaks konti olid tal nähtavasti sinna ununenud, kui ta ülejäänud likvideeris. See mees oli just ameti maha pannud, aga ta oli ametis oleku ajal kogunud sadu tuhandeid naismoetegelaste autogramme. Hiljem ei lisandunud ühtegi. Tehti kindlaks, et viimase kolme autogrammi hulgas olid ka mõlema kadunuks jäänud naise omad. Üks õppejõud rääkis selle peale, et tegelikult tappis see mees seda naist siis juba viiendat korda. Sel korral viis ta asja lõpuni, sest nägi, et on kadunud vastuseis tapmisele. Peale kontide leidmidt otsustati asi kalevi alla panna, sest tegemist oli väga mõjuka mehega - ta oli seotud Austria parlamendiringkondadega.
Olime maleklubis. Meile näidati, kuidas üks partii kiire matiga lõppes. Matti ei tõstetud päris peale. Ma nägin kahes variandis, kuidas matt tuleks, aga kolmandas ma seda selgelt ei näinud ja ei viitsinud ka korralikult mõelda. Ütlesin neljandaks variandiks, et ohustatud kuningas saab läbi lauavs oleva augu põrandale käia. Partii näitaja tõstiski kuninga põrandale. Aga teiste arvates tähendas see pääsemis asemel alistumist. Hõõrusin kastanimunadega oma nägu. Kaks vanameest ladusid kindaid hunnikusse, et leppida kokku, kui suure summa peale mängima hakata.
esmaspäev, detsember 25, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar