Peenar

Nägin unes, et olime maal. Naabermaja oli lähedal. Seal elas K. Ehin. Siis oli seal ka linn. Klaus tegi valimiskampaaniat. Selleks puhus ta vilepilli. Ma ei saanud aru, kas ta mängib vastavalt noodile või noodist mööda.

Mul oli oma peenar, aga seal ei olnud midagi kasvama läinud. Nüüd kaevasin taimealged korraks välja. Selgus, et need olid natuke kasvanud, aga enne mullast välja jõudmist ära kuivanud. Nii oli läinud ka munaga, millest oli pooleldi välja kasvanud lind. Selgus, et ema oli minu peenart liiga nõrgalt kastnud. Ta oli küll mullapinna märjaks teinud, aga taimedeni polnud vesi jõudnud. Oma peenart oli ta kastnud korralikult, nii et seal kõik haljendas.

Mul oli ilmunud "Loomingu Raamatukogus" proosaraamat, mis tundus väga hea. Mõtlesin, et olen pööranud tähelepanu sellele, et kahe minu luulekogu avaldamisele oli olnud vastuseis, kuid olen tähelepanuta jätnud selle, et proosaraamat avaldati hea meelega. Aga mida rohkem ma raamatuid välja andsin, seda suurem arv neid avaldada tundus vajalik. Avaldatute arv tundus ikka veel liiga väike. Minu raamat oli "Loomingu Raamatukogu" kohta silmapaistvalt hea. Aga oli karta, et inimesed ei tea, et see on keskmisest tasemest parem ja ei hakka seda lugema. Arvustaja oli raamatust valesti aru saanud. Ta oli märganud, millest ma kirjutan, kuid ei saanud õieti aru, milline on minu hinnang sellele. Võisin rääkida, et kirjutasin raamatu nii, et märkasin, et mul liiguvad peas pidevalt ühed ja samad mõtted, ning valisin nende hulgast kaks tegevusliini. Tegelikult olin natuke ka kolmandatest asjadest kirjutanud.

Väikestel lastel lasti ära arvata, kes on meres elav nelja tähega loom. Mina sain aru, et see on kala. Väikestest lastest arvas selle ära kolm, ja neljas ei arvanud. Kui õige vastus teatavaks tehti, tahtis tema ka justkui veel oma vastusepulka ära anda, kuid võttis selle siis ikkagi tagasi. Siis mulle tuli meelde veel vähk. Ja seejärle vaal. Andsin selle küsimuse vendadele. Neile tuli ka esimesena meelde kala ja teisena vähk. Ütlesin, et üksikud liigid nagu tursk ja haug ei tule arvesse. Naersin. Vennad oleksid pidanud minu naeru järgi aru saama, et üks loom on vaal kui kõigist loomadest suurim, aga nad ei pakkunud veel ikka seda vastust.

Magasime Paides hommikul kaua. Tõustes pidime Tartusse sõitma. Läksime majja, mille vastas paistis kõrge ruuduline elumaja. Varem panid inimesed akendele rohkem kardinaid ette kui nüüd. Üks meist läks hulkuma. Hakkasime teda jälitama ja jälitasime üle kogu Venemaa. Vahepeal helistasime vanglasse. Kui ühele riigikorrale tuli lõpp, sai uueks riigijuhiks selle vangla vangivalvur. Riigi juhtimine oli tegelikult juba varem vanglasse koondunud, sest seal oli kõige rohkem informatsiooni. Riigijuhiks saanud vangivalvur oli vastuoluline isik, sest vahepeal oli ta olnud ka ühe rahvuslaste organisatsiooni juht.