Kaks saaliunenägu

Nägin unes, et mulle oli tulnud selline ingliskeelne kiri, mis ei olnud läinud spämmi kataloogi. Saatjaks oli Bill Gates. Kaebasin tema peale Klausile. Arvasin, et Gates oskab saata sellist spämmi, mis läheb tavaliste kirjade hulka. Aga kui saatja nime uuesti vaatasin, siis nägin, et selleks on hoopis Bitt Gates. Seetõttu avasin ka kirja. Selgus, et mulle oli saadetud avanguteooria andmebaasi fail. See võis olla mu enda tellitud, kui ma liitusin interneti maleklubiga. Trükkisin faili välja. See täitis ainult kaks lehte. Seega oli ta palju väiksem kui mul varem kasutada olnud andmebaas. Aga arvatavasti oli nüüd tegemist uute variantidega, mida mul varem ei olnud. Vaatasin neid lehti kooli saalis. Laual sõitsid kaks mängutraktorit. Ütlesin, et need on puna-must-valged, nii et keegi võib nüüd arvata, et ma olen nats. Värvid on veel samas järjekorras ka, mis natside lipul. Tegelikult meeldiks mulle rohkem sinisem traktor. Saali sisenesid maletajad, et siin turniiriga alustada. Nüüd pidin korralikult käituma hakkama. Vaatasin kabeturniiri mänge pealt. Ühel laual murdsid valge nupud läbi, nii et nad oleksid saanud tammi minna. Aga tegu oli suurendatud lauaga, kus ridu oli rohkem kui kaheksa, nii et tuli kaugemale minna. Lisaks olid musta nupud algseisus lõppenud ikkagi kaheksanda reaga, nii et neil tuli läbida lühem maa ja nad võisid ise varem tammi jõuda. Teises mängus osales Jürgen I. See mäng hakkas läbi saama. Arvasin kõik viimased käigud ära. Üks mängijatest oli sunnitud oma eelviimase nupu ette käima ja viimasega tupikusse minema, nii et ta oli kaotanud. Toimus aktus. Kõigil kästi püsti tõusta ja laulda. Tõusin küll püsti, aga ei laulnud. Varsti läksin üldse saalist minema. Tundus, et direktor hakkas mind jälitama. Jooksin trepist alla ja hakkasin minema tiiba peitu. Teised saalist lahkujad tulid alla tiivatrepist ja põgenesid peatrepi suunas otse direktorile vastu. Tiiva aknast nägin, et töökoja juures teeb Noortoots midagi oma autoga. See tähendas, et ma ei saanud ka sinna jääda, sest ta võis aknast sisse näha. Läksin kooli kohvikusse. Põgenesin selle aknast välja. Põgenesin üle rohuplatsi väikse maja suunas. Maja juures oli inimsööja hiiglane, kes püüdis mind lassoga kinni. Ta tõstis mind oma suu juurde. Aga ma tõmbasin tikku ja panin ta ninakarvad põlema. Valu pärast pani ta mind maha tagasi. Nüüd tuli veel lassonöör ümbert ära saada.

Olin kooli saalis. Sinna saabusid kehalise kasvatuse tundi tulijad. Neil olid seljas trikood, mis olid tagumiku pealt pingul ja seetõttu sealt läbipaistvad, aga eest läbipaistmatud. Tulijate hulgas oli tüdrukuid ja poisse. Poisid rivistati üles. Mina ja veel paar keskmisest rohkem tüdruku moodi poissi rivvi ei läinud. Ma ei läinud rivvi otse üle saali, vaid väljusin selleks rivi vastasseinas olevast uksest ja läksin läbi koridori, et siseneda saali teises seinas olevast uksest. Selleks ajaks pandi rivis olnud juba jooksma. Öeldi, et tuleb joosta 11 ringi ümber saali. Hakkasin ka jooksma. Keegi tegi minu jooksu kohta märkuse, aga ma ei pannud tähele, kas see oli õpetaja. Rääkisin jooksu pealt, et keegi ütles, et ma jooksen valesti, ma ei tea, kes see oli, aga ma annaks talle vastu lõugu. Ma ei lugenud ise ringe, aga jooks lõppes sellega, et öeldi, et ringid on täis. Järgmiseks tuli seljaga vastu tooli toetuda ja jalgadega õhus mingeid liigutusi teha. Ma ei hakanud seda tegema, sest ei saanud aru, kuidas seda harjutust täpselt teha tuleb. Kõigepealt tahtsin teiste pealt vaadates sellest aru saada. Õpetaja ütles juba kellelegi, et ta teeb valesti, nii et ta läheb varsti jalaoperatsioonile. Tähtis polevat, kui palju tunnis teha, vaid mida teha.