Võltspilet. Hitler. Alkohol.

Nägin unes, et hakkasime kuskile minema. Pille valis ühele tüdrukule valepiletit. Pillel oli komplekt pileteid erinevate näopiltidega. Seal olid nähtavasti kõik naisnäotüübid esindatud. See tüdruk saigi enda näoga küllaltki sarnase. Tal oli valepiletit vaja sellepärast, et ta oli teisest linnast ja ta ei tahtnud siinset piletit osta, sest tal läks seda vaja ainult üks kord. Aga piletikontroll ei tahtnud hoopis Pillet läbi lasta. Ta oli ühe pileti ära andnud ja esitas nüüd sellise, mille fotot ei peetud temaga piisavalt sarnaseks. Ütlesin, et siis lähen ma seekord ilma Pilleta. Mõtlesin, et nüüd sai ju piletikontroll Pille õige nime teada. Istusin pidulauas teiste juurde. Aga nagu tavaliselt istusid nemad teise kohta edasi. Ja nagu tavaliselt ei hakanud ma neile järgi minema.

Lamasime pimedas toas voodites. Ühes voodis oli Hitler. Toas seati üles piinapinke. Et sellest õudsest ajajärgust välja pääseda, soovitasin teistel üles ärgata. Ütlesin seda inglise keeles. Hitler oli pettunud, et ma saksa keeles ei rääkinud. Ütlesin inglise keeles, et inglise keelt oskan ma paremini. Hitler ütles, kuidas oleks olnud ärkamissoovitus saksa keeles. Ma oleksin tegelikult ise sama moodi arvanud. Ärgata ma esialgu ei proovinud, sest tegelikult ma ei arvanud, et see oleks võimalik. Aga lõpuks proovisin ja ikkagi ärkasin. Mõtlesin, et võibolla ma siiski ei ole nüüd paremas ajajärgus, sest see on maailmalõpu ajajärk.

Selle näiteks, kuidas kuritegusid juriidiliselt korrektseteks kuulutatakse, toodi see, et üks mees oli autoga kümme inimest alla ajanud, aga ta mõisteti õigeks. Käisin iga päev tema elukohast mööda poodi. Sarimõrtsukas mõisteti õigeks sellepärast, et ta sooritas kuriteo purjus peaga ja seda pärast ei mäletanud. Ta ütles, et ta mäletab küll, et ta jagas odaga hoope, aga ta ei mäleta, mille pihta. Näidati graafiliselt, et teised mäletavad just seda, millise kuriteo ta sooritas, aga tema mäletab teisi asju paremini. Ruumis oli ka teisi sportlasi peale odaviskaja. Üks tõstja hakkas tõstekangi tõstma. Jäi üle loota, et ta kedagi sellega ei viska. Ütlesin, et minuga probleemi ei ole, sest ma lugesin ühest raamatust, et minu haigusega ei võigi viina juua. Arst ütles selle peale, et 69-aastaselt juba võib. Vastasin, et mulle pealegi ei maitse. Arst ütles, et küll maitseb, kui seda poest toomas käia.