Saarelt ära

Olen üksikul saarel juba kaua nälginud. Ma ei tea, kui kaua, sest ma pole pidevalt teadvusel olnud, kuid seda võib olla kolm päeva. Lõpuks laskub taevast alla suur lind. Istun talle selga, sest ta on kindlasti selleks tulnud. Lind viib mind ühele teisele saarele, kus ronin tema seljast maha. Ta ütleb: "Siin on sinu nälga surnud vangivalvuri luukere," ja lendab üksi edasi. Kuna ka siin saarel ei ole midagi muud süia, hakkan närima vangivalvuri ribikonti. See osutub krõmpsluuks. Lained toovad randa pudeli kirjaga. Kiri koosneb sõnadest "HOIDUGE KANNIBALISMIST".