Itaalia ajalugu

Nägin unes, et lugesin paksu raamatut Itaalia ajaloo kohta, et magistrantuuris õpitut kinnistada. Itaalia ajalugu oli jagatud erinevate riikide perioodideks. Mõtlesin, et kõige õigem on jagada see üheksa riigi perioodiks, mis on sümboolne arv. Kui riike tekib juurde, saab osad kokku liita, nii et säilib arv üheksa. Oli kirjutatud, et enne Mussolini võimuletulekut oli pealinn Milano. Mussolini leidis, et ta võib pealinna Rooma tuua, sest siis see sümboliseerib Rooma riiki. Sellega oli küll see probleem, et fašistide toetus oli suurem just Põhja-Itaalias. Aga seda sai ka lõunapool kiiresti kasvatama hakata. Rooma kolimisele vastuväitena esitati, et Milano ja Rooma vahel on mägede tõttu riigi kõige läbipääsmatumad teed. Seevastu leiti, et Lombardiast põhjapolsesse riiki pääseb läbi mäekurude hästi. Mussolini sihtis püssiga. Juba enne kui ta hakkas Aafrikas uusi maid vallutama, viis ta mitmesse Aafrika riiki Inglise valduste piirile oma vägesid neegrite toetuseks. Hiljem kui Inglismaaga sõda tuli, võitlesid need väeosad viimase meheni. Nad ei kartnud üldse. Inimestele võib sõdimine kergesti meeldima hakata. Mul tekkis endalgi selle mõtte juures natuke tahtmine sõdida. Aga tänapäeval ei ole see enam võimalik. Tegin lugedes märkmeid. Ma tahtsin liiga suurt osa asjadest kaustikusse ümber kirjutada, sest kõik tundus väga oluline. Et vähem kirjutada, tegin nii, et ei kirjutanud enam raamatust maha, vaid lehekülje läbilugemise järel kirjutasin üles asjad, mis mulle sealt meelde jäid.

Nagu olin Itaalia ajalugu meelde tuletanud, hakkasin ka muid raamatuid meelde tuletama, samuti varem lugemata raamatuid lugema. Saavutasin sellise lugemistempo, et sain 200-leheküljelised raamatud mõne tunniga läbi. Võtsin riiulist järjest üksteise kõrval olevaid raamatuid. Mul hakkas imelik, et olin ühele külalisele öelnud, et ma pole enamust kodus olevaid raamatuid läbi lugenud. Varsti pidi see viga parandatud saama. Üks raamat oli krõbeda maitsega. Ema rääkis, et keegi oli põhjustanud niimoodi oma naise surma, et mees oli seisnud tabureti peal ja hoidnud käes kuplit. Naine oli seisnud põrandal ja öelnud: "Lase lahti!" Mees oli arvanud, et naine ütleb seda kupli kohta, nii oli ta kupli lahti lasknud. Kuppel oli kukkunud naisele pähe ja ta surnuks löönud.

Vaatasime televiisorit. Ma küsisin midagi nimetuste kohta. Henn küsis vastu, et kas ma ei saa aru, et see on ekraanil tagaplaanil seinal rippuva pildi nimi. Filmis näidati mingit istungit, kus kõnelesid peamiselt naised ja jutu sisuks oli sotsiaaldemokraatia. Nähtavasti oli tegemist Rootsi parlamendiga. Istungi juhataja palus meil püsti tõusta. Mina ei olnud nõus seda tegema. Teised istusid ka kohe maha tagasi - kas sellepärast, et mina istuma jäin, või sai seismise aeg lihtsalt läbi. Hakkasin ühe väikse rootsi tüdrukuga eesti keeles rääkima. Kuna lapsed õpivad keelt kiiresti, hakkas ta mulle varsti juba eesti keeles vastama. Vaatasime fotot sellest, kuidas Klaus istub suure seene all ja kisub kahe käega seene niiti. Mina sain aru, et pilt on kokku monteeritud, aga tüdruk arvas, et ongi olemas nii suur seen, ja tahtis ise ka selle juurde minna. Ühe noore mehe kohta räägiti, et ta läks vist ufodega kaasa. Ta oli kõigepealt rääkinud, et ta nägi ühe taevas asuva objekti juurde viivat kiirt, seejärel oli ta kadunuks jäänud. Võimalik oli siiski, et ta oli ennast lihtsalt ära peitnud ja rääkinud seda lugu suitsukatteks. Väike rootsi tüdruk tuli tagasi. Nüüd oli ta muutunud lepatriinuks, kelle pea oli sama suur nagu minu pea. See tähendas, et hiigelsuur seen võis ka siiski olemas olla.