Viis unenägu

Nägin unes, et olime külas majas, kus elavad lapsed olid pikka aega ajalehte teinud, milles nad avaldasid järjejuttu. Neil oli ka muid sarnaseid asju. Põhiliselt tegid neid üks poiss ja üks tüdruk. Varem ma olin neid kadestanud, et nad nii palju kirjutanud on, kuid nüüd olin ma neist eeskuju võtnud ja kirjutatu hulgaga neile järele jõudnud. Nüüd olid nad jõudnud vanusesse, kus järjejutu teema muutus ebameeldivamaks. Läksime ühe elumaja kõrgele korrusele. Selle aknast paistis teine sama kõrge maja, aga mitte vahepeale jääv 5-korruseline maja, sest see oli selleks liiga madal.

Hitler istus vangis. Talle pakuti võimalust olukorra kergendamiseks, aga ta ei võtnud seda vastu, jäädes ootama oma aega. Lõpuks ta põgenes vanglast. Selleks oli ta jälginud tähelepanelikult vangivalvurite vedelikke ja nende eeskujul teinud endale vedeliku, mis muutis teda tillukeseks. Tillukesena läks ta ühe oma endise kaasosalise vaiksel nurgal asuvasse majja. Ta luges seal, mida kaasosaline vahepeal kirjutanud on. Ta ei olnud kindel, kas näidata ennast kaasosalisele tillukesena või muutuda enne suureks.

Vaatasin ajalehest füüsikaolümpiaadi tulemusi. Toodud olid kõikide osavõtjate nimed. Algul vaatasin, et osalenud on ka Madis J., seega saab ülikooli ajal veel ka olümpiaadil käia. Kuid siis nägin, et see oli hoopis keegi Mait J., kes oli arvatavasti tema noorem vend. Kordasin Toomale juttu, et nägin unes, kuidas laste ajaleht läks vanemaks saades kehvemaks. Hakkasin rääkima ka teist unenägu, mille kohta ütlesin, et tegelikult juhtus see võibolla ärkvel olles. Üks naine oli öelnud, et teda ei pandaks rohelise erakonna nimekirjas esimeseks naiseks, vaid tõstetaks tahapoole, sest see olevat naistele häbi, kui esimene naine vähe hääli saab. Kommenteerisin, et huvitav, et ta ei mõelnud, et naistele on veel suurem häbi, kui tema asemel muutub esinumbriks keegi veel suurema järjekorranumbriga kandidaat, kes saab veel vähem hääli.

Möödusin postkastist. Hakkasin sealt asju välja võtma. Neid oli seal enneolematult palju. Koukisin välja järjest uusi asju. Varsti ei mahtunud need enam mulle kätte ära ja panin nad maha. Põhiliselt oli kasti topitud reklaame, mis mind ei huvitanud. Aga ühe ümbriku peale oli kirjutatud minu nimi. Seda jäin ainukesena lähemalt vaatama. Aga minu huvi kadus ka selle vastu, kui nägin, et kiri on mulle kui maleklubi liikmele.

Joosti läbi saali või üle väljaku, mille ääres põles lõke. Sündis plaan hajutada tuli üle saali, nii et jooksjad peavad tulede vahelt läbi pugema. Näha oli ka ohtlikke hiina jõumehi. Saali lõpus andsin naisputkapidajale taskust hunniku paberrahasid. Vastu sain ainult ühe koogitüki. Läksin teise putka juurde. Selles oli naine, kes tundus olevat noor. Ta küsis mult, kas ma ostan midagi. Vastasin, et mul sai raha otsa. Ta ütles, et siis teeb ta mulle ise välja. Hakkasime selleks minema uuesti selle putka juurde, mille juurest ma olin tulnud. Järgnevalt kõndisin ringi väiksemates tubades, kus oli paljaid inimesi ja voodeid.