Nägin unes, et isa palus mul üles otsida raamat "Valik II". See oli "Loomingu Raamatukogus" ilmunud artiklitekogu. Kokku ilmus seal kolm "Valikut". Igaühes neist oli üks Uku Masingu artikkel ja mõned artiklid teistelt autoritelt. Otsisin erinevatest riiulitest. Kui hakkasin ühest riiulist ühte raamatuvirna ülesmisest otsast alates läbi vaatama, tuli Pille ja tõmbas selle keskelt õige raamatu välja. Ütlesin, et ma oleks selle ise ka kohe üles leidnud. Lisasin, et teaduses nimetataks seda varguseks, et Pille minu nina alt avastuse endale võttis. Pille hakkas nutma, et ma teda vargaks nimetasin. Ta kallas raamatu vedelikuna ühest nõust teise. Artiklid pidid vist varsti vedeliku kihtidena õigesse järjekorda tagasi minema. Varsti Pille juba naeris.
Olime majanurgal. Seal oli üks väike poiss. Küsisin talt, kes ta on, mul ei tule meelde. Ta vastas, et ta on Erki. Ütlesin, et Erkit ma tunnen küll. Ta elas meie majas. Rääkisin talle, et ma räägin temaga tulevikust - mina elan aastas 2006, tema mituteist aastat varasemas ajas. Rääkisin, et me tahame asutada parteid, mille loosung oleks "Vähem ilu ja vähem maaki!" See loosung tähendab, et ei tohi korraldada missivõistlusi ja maavarade asemel tuleb põletada taastuvaid kütuseid. Kõndisime mööda vaibakloppimispuid. Ütlesin Erkile, et tal on hea materjaliläbimisvõime. Me nimelt kõndisime läbi raudtoru nagu läbi õhu, aga ei saanud seda kõik võrdselt hästi teha. Jäin üksi. Tahtsin tuppa lõunat sööma minna, aga teadsin, et toas ütleks mulle isa, et ma läheks välja tagasi ja otsiks Tooma ka üles. Toomas oli just meiega koos olnud, aga enam ma teda ei leiaks. Selle ülesande ennetamiseks hakkasin kohe Toomast otsima. Ma ei leidnudki teda.
Üks Teise maailmasõja veteran arvas, et sakslased oleksid pidanud sõja otsustavates lahingutes vangistatud venelastele viina andma, et need Saksa poolel võitleks, samuti oleksid pidanud eestlased kõik väeosad sakslastele appi viima, siis oleks võit käes olnud. Mõtlesin, et kui ühe eesti diviisi asemel oleks võidelnud kaks, oleks see küll andnud suure eelise, aga ma pole kindel, kas laskemoona oleks jätkunud. Kui sõda lõppes, pääses "Kevade" tegelane Arno koju tagasi. Ta kõndis koos oma emaga ringi ja tundis suurt rahutust seal, kus ta võis kohata Teelet. Olin sellest raamatut kirjutanud. Tegin seda nii, et vaatasin tolleaegseid ajakirju, et tekitada unenägusid, ärgates kirjutasin iga kord unenäod üles. Aga ma ei saanud raamatut lõpuni kirjutada, sest ühel hetkel oli stalinlik tsensuur nii tugevaks läinud, et ajakirjade põhjal unenägusid enam ei tekkinud. Sõja lõppedes oli õhkkond vabam olnud.
Vabadussõja ajal oli kummalgi poolel üks mõjukas eestlane. Punaste poole oma avastas ühel hetkel, kes võiks tema raamatuid kirjutada. Algul arvasin, et ta mõtleb selle all teise poole mõjukat eestlast, aga siis ütles ta hoopis, et seda võiks teha kingsepp. Kingsepp oli Viktor Kingissepp. Kuigi mõjukas eestlane avastas alles nüüd Viktor Kingissepa talendi, teadsin ma, et see ei ole Kingissepa tegevuse algus, sest ta oli juba Tallinnas mässu korraldanud. Sellest laevast, kus avastus tehti, hakati pabereid välja loopima. Loopija arvas, et need kukuvad jõkke, aga tegelikult jõudis osa neist kaldale ja vaenlased said need kätte. Selgus, et lendlehti loobib linnale venelaste lennuk. Lendlehti tuli järjest juurde. Tänaval mööda tolleaegseid tänavaid väikeste majade vahel kõndivaid inimesi see häiris. Kuigi käis sõda, oli tegemist nii rahuliku sõjaga, et nad ei olnud oodanud, et midagi erilist juhtuks.
Olin majas, mille ehitamist vennad parajasti lõpetasid. Nad olid ehitanud kolmekorruselise maja, aga ei pannud esialgu korrustele lagesid vahele, kuigi olid olemas kohad, kuhu neid toetada. Majja tuli Erki, kellega olin juba linnas majanurgal kohtunud. Klaus ütles, et ta näeb majas juba esimest kassi. Ma ei teadnud, millist ta mõtleb, sest mina nägin korraga kolme kassi. Klaus lamas natuke aega, nagu ta oleks kannatada saanud, hoides sõrmi silmades. Seinte äärde olid pandud suured torud. Need olevat selleks, et lastel kuskil istuda oleks. Mina leidsin, et nende kaudu saaks ka kütte sisse lasta. Klaus ütles, et maja on ehitatud selleks, et enam kunagi ei juhtuks üks halb asi. Sellega mõtles ta arvatavasti seda, et maja oli plekiga üle löödud, mis võis kaitsta pommirünnaku eest. Aga teadsin, et halbu asju juhtub ka edaspidi. Tõhusama kaitse korral muutuvad ka ründevahendid tõhusamaks. Maailm on alati arenenud. Ütlesin, et siin majas saaks korvpalli mängida.
neljapäev, detsember 28, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar