Sõimusõnad. Vana video.

Nägin unes, et hakkasin luuletusi kirjutama. Sissejuhatuseks kirjutasin, et ma võin küll uduseid luuletusi kirjutada. Seejärel kirjutasin kiiresti mitu tükki valmis. Külla tuli Oudekki. Ta istus arvuti taha, küsides, kas arvutis neegritest on kirjutatud. Ütlesin, et on küll. Oudekki hakkas otsingumootoriga otsima. Kahjuks selgus, et minu luuletuste sissejuhatav lause jääb ka nähtavale. Oudekki sisestas otsingumootorisse neegrite kohta kasutatavaid sõimusõnu, sealhulgas selliseid, mida ma varem kuulnudki ei olnud. Ütlesin talle, et ta ju ise õpetab uusi sõnu. Ta leidis Kristeri kirjutatud teksti, kus oli neid sõnu kasutatud. Ta ütles, et väga hea, nüüd saab Kristerit karistada. Palusin, et ta ei karistaks, sest Krister tegi alati nalja, muud ta eriti ei teinudki. Krister ei kirjutanud kirjandit mitte nii, et oleks võimalikult hea kirjand, vaid nii, et oleks võimalikult naljakas. Mu enda kirjandid olid tegelikult ka seda moodi, aga Kristeri omad veel rohkem. Olime Pille toas. Sinna tuli ka koju jõudnud Pille. Oudekki hakkas ära minema. Enne väljumist näitas ta veel, mis ta riiete peale on kirjutatud. Seal oli kirjas, et talle antaks andeks, et tal täna sügissemestri eksam ebaõnnestus. Mingi teine asi tuli ka andeks anda, aga seda ma ei lugenud. Igatahes sai selliseid riideid kanda ainult üks päev. Pärast küsis isa mult, et kes mul täna külas käis, ta oli kuulnud, et keegi käis. Ta pakkus välja kaks vale nime, mida ma eitasin. Kolmandaks küsis ta, et kas see oli mõni Pille sõbranna. Rohkem ma ei tahtnud vastata. Sellest tekkis tüli.

Veel nägin unes, et mulle anti ülevaatamiseks ühe õppevahendi käsikiri. Tegin sinna hulga sisulisi parandusi ja esimesse lõiku veel rohkem stiiliparandusi. Viimane märkus, mis ma kirjutasin, oli selle kohta, et käsikirjas oli öeldud, et Nõukogude aja õppimine on lõbus. Kirjutasin lehe pöördele märkuse, et massirepressioonid ei tohi lõbusad tunduda. Isa kirjutas omalt poolt veel ka kaks märkust. Ema kiitis, et isa oskab väheste märkustega läbi ajada. Klaus rääkis inglise keeles, mida ta sellest käsikirjast arvab. Kui ta mõnda ingliskeelset sõna ei teadnud, kasutas ta selle asemel saksakeelset. Olin kogemata lõhkunud teiste lõhedega konstruktorist ehitatud maja. Nüüd katsusin seda taastada. Kõige lõpus tuli maja ruumist välja kanda. Kartsin, et kui ma seda tegema hakkan, võib see kokku variseda. Siis anti käsikirja parandamise eest 200 krooni. Ema küsis, kas anda sellest suurem osa mulle või Klausile. Ütlesin, et loomulikult mulle. Emale sai Klausi osa töös tunduda sama suurena ainult sellepärast, et talle meeldivad Klausi luuletused rohkem. Klaus rääkis Paide õues, kui halb see oli, et Paide vanaema ei jaksanud meid omal ajal tööle panna. Mina seda nii halvaks ei pidanud. Paide vanaema ise rääkis, et me oleme siin majas mõndagi teinud - ise poleks ta osanud näiteks mänguautomaate sisse panna. Toomas vastas, et arvutid viime me ära sõites kaasa. Saabus aeg magama minna. Klaus ütles, et Toomas tuleb panna mõne pereliikme juurde, sest võõraste juures ta muutub rahutuks. Ta kartis veel, et Toomas läheb öösel koos fidžilastega hulkuma. Nii juhtuski. Ta läks sõtta kaasa. Sealt saatis ta teate, et Eesti peab võitma. Järgmine kirjalik sõnum algas sõnadega "Anna andeks" ja lõppes ühe rallisõitja nimega. See oli lause arvutimängust. Algas ülekanne sellest, kuidas Toomas sõidab oma autoga vaenlase auto järel ja tulistab seda kiirtega. Kõik oli muidu täpselt nagu arvutimängus, aga Toomas oli vist unustanud, et sel korral on vahe selles, et asi toimub päriselt. Ees põgenev auto tulistas pealegi vastu. Hommikul tuli Toomas tagasi ja ei saanud oma magnetkaardiga öömajja sisse. Ta küsis valvelaust keeruliste sõnade abil uue kaardi. See oli video ajast, kui Toomas oli veel väike. Praegu tehtavas filmis enam niimoodi tehnoloogiaga ei edvistataks. Video oli tehtud maleturniirist, kus me kõik olime veel lapsed. Praegu oli mängude vaheaeg. Igaüks rääkis midagi huvitavat. Tuli kiila peaga Toomas Õ., kes ütles vaikse häälega, et ta soovitab kõigil süia otsida, sest seda ei saa enne uuesti kui järgmisel suvel. Järgmise suve all mõtles ta nähtavasti õhtusööki. Vahepeale oli seega kavandatud nii palju üritusi, et lõunasöögi ja õhtusöögi vahel ei jääks söömiseks aega. Ta oli selle informatsiooni saanud arvatavasti treenerilt edasiütlemiseks. Läksime teise ruumi, kust leidsimegi kaetud laua. Hakkasin endale toite ette tõstma. Mäletasin, et võtsin natuke igat erinevat toitu, aga praegu oli mul nii väike taldrik, et sinna mahtus ainult kolme toitu.