Mafioosne grupp

Olime maanteel ja tahtsime minna rohu peale. Aga seal oli ohtlik, sest autod ei sõitnud mööda teed, vaid mööda rohtu. Metsa poolt tulid joostes kahte liiki loomad. Ütlesime, et nagu sõda algaks. Ja tegelikult ta algaski. Loomad olid põgenenud üle piiri tulevate vaenlase vägede eest. Peitsime ennast viljapõllu sisse ja hakkasime tulistama. Romaani autor kirjutas, et kui omade tuli teda ohustas, siis ei tulistanud ta ainult vaenlasi, vaid ka omasid, sest keegi ei kontrollinud. Seda kirjutas ta hoolimata sellest, et romaan anti välja ja teati, et ta kirjutab reaalsuse põhjal. See romaan oli "Werner Holti seikluste" vaste. Kui "Werner Holti seiklused" rääkisid sõjast Saksa poolelt vaadatuna, siis see romaan samadest sündmustest Vene poolelt vaadatuna. Venelased seisid majas ja tulistasid aknast välja. Venelased tulistasid ilmselt metsikumalt kui sakslased, asi paistis väga punasena. Kui sakslaste rünnak lõppes, ütlesid venelased, et ainult kaks sakslast jäi ellu. Aga varsti algas uus rünnak. See näitas, et ellu oli jäänud rohkem sakslasi, nad olid lihtsalt vahepeal tagasi tõmbunud.

*
Ema luges raamatust isa luuletust. Juurde oli kirjutatud, et see on pühendatud ühe tuttava mehe naisele pulmade puhul. Ema ütles, et nüüd ta sai teada, tema oli arvanud, et see luuletus oli talle pühendatud, sest isa oli selle tuttavaks saamise järel ette lugenud. Ema läks seda isale näitama. Mõtlesin, et ma kasutan ka häid luuletusi mitu korda. Isa ütles, et mehed ei oska seda ette lugeda, naised loevad parema häälega. Mõtlesin öelda, et häid meeslauljaid on rohkem kui häid naislauljaid. Isa loetles, kes on laulnud - Ott Arder ja teised. Mina leidsin, et Arder ei saanud väga hea laulja olla, sest tema sõnu laulsid teised.

*
Kõndisin mööda tänavat. Kohtusin inimesega, kellel oli keti otsas suur koer. See koer jäi mulle teele ette ja jäin seisma. Algul mõtlesin tuldud teed tagasi minna, aga siis ütlesin hoopis sellele inimesele, et vabandage, teie koer jääb mulle ette. Inimene tõmbas selle peale koera ketist enda poole, nii et tee muutus läbitavaks. Läksin oma trepikojas trepist üles. See koer tuli mulle kallale. Pistsin ta kotti ja viskasin trepist alla. Mõtlesin, et nüüd ta sai vist surma. Kass oleks sellelt kõrguselt kukkudes ellu jäänud. Koer ka veel elas, kuigi ilmselt oli murdnud selgroo. Nüüd sain selle koeraga sõbraks. Käisime toas ära, seejärel läksime vendade ja koeraga trepikotta tagasi. Kirjutasin seda unenägu samal ajal üles ja see oli väga pikk. Aga sündmused läksid nii kiiresti edasi, et kõike ma ei jõudnud kirjutada. Mõtlesin, et pärast ärkamist täiendan. Trepikojas võtsime vastu riigieelarve. Mõtlesin, et kas me tegime seda nüüd koalitsiooni või opositsiooni seisukohalt. Aga Klaus ütles meie kohta, et miks peaks mafioosne grupp viibima riigieelareve vastuvõtmise juures. Selle peale läksime edasi. Lähenesime ühele majale. Mõtlesin, et ma ei tee seal majas midagi sellist, mida oleks pärast ebameeldiv üles kirjutada. Majas oli teater. Nägin saalis istumas tüdrukut, kelle juuksed meenutasid Egle omi. Tõmbasin teda juustest ja küsisin, kas me oleme tuttavad. Nüüd tuli tema nägu juuste alt nähtavale. Ta ütles et me ei ole tuttavad. Ta tutvustas mulle teist enda kõrval istuvat tüdrukut ja ütles enda kohta, et tema nimi on Siir Sirlits. Mõtlesin, et nüüd ma pean vist enda nime ka ütlema. Istusin tema kõrvale teisele poole ja surusin põlve vastu tema jalga.

*
Kristel P. saatis mulle kirja. Istusin kirjastuse arvuti taga ja lugesin ajalehte. Seal olid iga nädala kohta maailma majanduse muutused toodud. Vahepeal oli majanduskriis juba läbi saanud ja majandus oli kasvama hakkanud, aga kahel viimasel nädalal oli ta jälle langenud, kuigi viimasel nädalal vähem kui eelviimasel. Mõnes riigis ta siiski tõusis. Kõige rohkem oli ta tõusnud ühes Aafrika riigis, üle 30 protsendi. Seal oli ta tõusnud iga nädal peaaegu ühe palju protsente. Ütlesin, et see tuleb toiduhinna tõusust. See tähendas tegelikult halba. Viimaste nädalate kohta oli pealkirjaks pandud "Majandus ehmatuse järel". See tähendas, et majanduslangus oli tekkinud paanikat külvava uudise peale. Nüüd nägin, et viimasel nädalal oli majandus siiski kasvanud, kuigi vähem protsente kui enne üle-eelmist nädalat. Algul vaatasin, et on toodud majanduse nädalakasvud eelmise nädalaga võrreldes, aga nüüd nägin, et iga nädalapäeva kohta oli toodud protsent eelmise nädala sama päevaga võrreldes. Selle arvuti taga oli tavaliselt teine inimene istunud ja ilmselt pidi ta varsti tagasi tulema.

*
Olime ühes majas külas. Oli öö ja pererahvas juba magas. Meie istusime kahe poisiga elutoa uksel ja vaatasime selle vastasseinalt arvutiekraanilt minu blogi. Ma nägin küll pealkirju, aga mitte sissekannete teksti lugeda. Küsisin poistelt, kas nad tõesti näevad nii kaugelt. Tegelikult ma ise ka nägin, aga suure vaevaga. Minu blogi kerides läks mööda mingi sissekanne, mille igas reas oli link. Sellist ma ise ei mäletanud. Mõtlesin, et pean seda hiljem lähemalt vaatama. Arvuti hääl läks liiga valjuks ja see võis magajaid segada. Aga kuna arvuti oli võõras, ei osanud ma teda vaiksemaks keerata. Proovisin ühte nuppu ja küsisin, kas nüüd läks vaiksemaks. Tundus, et siiski ei läinud, vaid muutunud oli hääle toon. Seetõttu lülitasin arvuti kinni. Aga niimoodi sulgedes võis ta rikki minna, nagu mulle ka öeldi. Ma ei julgenud teda enam kontrollimiseks tööle panna.

*
Olime maal. Vennad niitsid seal niimoodi rohtu lühemaks, et kõndisid vikatit enda järel lohistades kiirel sammul mööda aeda ringi. Kaevasime aianurgas mulda. Nähtavale tuli mingi suure looma käik. Ei teadnud, kuidas ta selle kaevanud oli. Üks loom läks sinna praegu ka sisse, aga tema oli väiksem. Praegu sisse läinud loom võis olla hamster. Üks inimene pistis ka pea sinna käiku. Kui hamster nägi, et valgus varjatakse ära, hakkas ta välja põgenema. Ta võis inimesele näkku hüpata. Inimene jõudis siiski enne pea eest võtta. Raamatus kirjutati, et ta jõudis isegi hamstri püssi sihikule võtta. Aga see oli jama.