Kirjutamine on üks kergemaid tegevusi

Blogis on palju rahulikum kirjutada kui Facebookis. Need, kes Facebookiga pole liitunud, arvavad, et see on piltide ülesriputamise koht, nagu nimi ütleb. Mina olen seal rohkem kirjutanud. Aga palju vähem kui blogis. Seal olen sõnastanud mõtted vast küll tihedamalt. Aga enne sellega liitumist ma olin nii lühidalt kirjutamise vastu ja ma võin selle arvamuse juurde tagasi pöörduda. Seal on rohkem lugejaid, aga mul on vaja eelkõige ise lugeda, mida ma kirjutanud olen. Ja seal on ülelugemine raskendatud, sest kui blogisissekanded tulevad mulle postkasti, siis Facebooki omad mitte. Võibolla kuskil on võimalik seadeid muuta et nad tuleks, aga seni on tulnud ainult teiste kirjutatud kommentaarid. Kui mind sünnipäeval lisati sealsesse muusikagruppi, hakkasid tulema teated kõigi sinna üles riputatud muusikavideote kohta. Võtsin selle maha ja jätsin enda arvates peale käsu, et kommentaarid postkasti tuleks, aga kui ma seal kommenteerisin, siis vastused minu kommentaaridele siiski postkasti ei jõudnud. Postkasti tehti mõne päeva eest juurde uus funktsioon, et märkida ära tähtsamad kirjad. Mina pole ühtegi märkinud, aga süsteem märgib millegipärast osad ise. Täna pole ma palaviku tõttu kõigi listide kirju lugenud. Paistab, et mul ei ole kirjutada kergem mitte ainult rääkimisest, vaid ka lugemisest. Kirjutades on kerge keskenduda kirja pandavatele mõtetele, aga lugedes teise autori mõtetele raskem.