esmaspäev, mai 30, 2011

Liimine nali

Täna oli viimane kuupäev, millal ma sain lasta ülikoolis endale ühe asja eest punkte kirjutada. Aga ma ei läinud ülikooli hoonesse sisse, vaid istusin selle ees autos. Kui tööpäev lõppes, tuli ametnik hoonest välja ja ütles: "Häbilugu, meie teenuseid ei kasutatud." Kui mul neid ainepunkte ei olnud, kaotasin õiguse saada magistrikraadi. Aga mul oli diplom juba olemas. Õppejõud olid mulle diplomi välja kirjutanud ja olin selle aktusel kätte saanud, aga ametnikud ajasid taga formaalseid nõudmisi. Minu õppekavas seda ainet ei olnud, see oli tulnud alles nooremate üliõpilaste õppekavasse ja minult ei oleks pidanud seda nõudma. Olin saanud kõik astmed atesteeritud, aga see aine oli üldõppes, mistõttu selle tegemata jätmine jäi kahe silma vahele. Leidsin, et ma ei pidanud seda tegema, sest mul oli kaks ülepunkti. Ja kui selle aine punktide nõue tuli juurde, siis olid mul punktid täpselt täis. Ütlesin ühe maja teisel korrusel Tulvale, et kui minu magistrikraadi tahetakse tühistada, siis vaidlustan selle kohtus. Läksin trepist alla. All tuli mulle meelde, et magistrikraadi ei saagi mult ära võtta, sest seda pole ma kätte saanud. See, mis võidakse ära võtta, on bakalaureusekraad. Aga olin otsustanud, et ma ei tahagi magistrikraadi, sest mul oleks kaitsmisel halb olla. Nüüd hakkasin siiski kahetsema, et lasin magistrikraadi omandamise võimaluse käest, sest see oleks olnud mulle jõukohane. Isa poleks aru saanud, miks ma viimasel hetkel õpingud katkestasin. Ütlesin Kristerile, et reedel oli viimane võimalus punktide sissekirjutamiseks, aga eelkaitsmisel ei öeldud minu magistritöö kohta ühtegi head sõna. Krister rääkis, et ühe maletaja magistritöö kaitsmisele tulid trennitüdrukud, kes oskasid näha varainte, mis ülikooliinimestele märkamatuks jäid. Enne kaitsmise algust rääkisid nad: kell on 16, kell on 17, kell on juba 18. See ajas kaitsja juhendaja vihale ja ta otsustas kraadi andmata jätta. Juhendaja ütles: ise olete laager, ise olete kari, teen ettepaneku päevakorrapunkti mitte kinnitada. See tähendas, et kaitsmise tulemus ei sõltunud ainult sellest, mis kaitsja ise tegi, vaid ka sellest, kes on tema sõbrad, kes kaitsmisele tulevad.

*
Läksin kooli. Jõudsin riidehoidu. Meie klassi riidehoiuruumi ukse kõrval seinal oli plakat, et täna tulevad meie klassiga kohtuma igasugused poliitikud. Eile olin ühe poliitikuga rääkinud. Mulle tuli meelde, et täna on esimene aprill, järelikult oli tegemist aprillinaljaga minu eilse kohtumise peale. Küsisin, kas ma veel liigutada saan. Kartsin, et olin plakati lugemise ajal liimiga kinni kleepunud. Ma ei hakanud liigutamist proovima, aga ütlesin, et ma ei saa vist enam liigutada.

*
Läksin riidepoodi. Valisin endale välja uue kampsuni ja seisin sappa. See kampsun meenutas mulle tüdrukut. Üks selline oli mul juba olnud. Helistasin ühele mehele, millise kampsuni ma välja valisin. Tema ütles, et ma valisin selle tema naise järgi, sest selle kampsuni nimi on tema naise perekonnanimi. Sama hästi oleks mees võinud öelda, et see on tema enda perekonnanimi.

*
Toimus rahareform. Rahaauto seisis kõnniteel. Aga reformiga olid seotud probleemid, mistõttu inimestele ei hakatud raha välja jagama. See ajas lõpuks vihale, sest nädal läks mööda, aga inimestel polnud millegagi maksta. Kui Tõnisson oleks seda olukorda näinud, oleks ta korda majja lööma hakanud.

0 vastukaja: