Liiga kergelt liikuvad huuled

Lamasin voodis ja lugesin sõnaraamatu abil norrakeelset raamatut. Aga sõnad muutusid nii mustaks, et polnud enam loetavad. Sellega ei tahtnud ma leppida ja vaatasin neid edasi. Lõpuks keerati nad valgemaks tagasi. Läksin suurde tuppa ja vaatasin televiisorit. Aga televiisoris näidati filmi asemel minu toa tapeeti. See ei olnud minu nägemise viga, sest ema nägi sedasama. Võibolla Venemaa võltsis niimoodi televiisori pilti.

*
Ema ütles, et minu õige perekonnanimi ei olegi Runnel, vaid üks neljatäheline. Passis oli mul küll Runnel kirjutatud. Ma ei saanud aru, kuidas sai passi väljaandjatele valeandmeid esitada. Võibolla sünnitunnistuses oli õige nimi. Ja võibolla politsei sellepärast ei olnudki osanud mind kinni võtta, et mind tunti vale nime all. Ma ei saanud aru, kui mulle oli perekonnanimi pandud isa järgi, kas siis isa õige nimi ei olnud ka Runnel. Istusin arvuti taga ja kirjutasin. Tahtsin kirjutada koma, aga ei leidnud seda klaviatuurilt kuskilt üles. J. Lomp ütles, et ta imestas, kui nägi, et minu arvuti kaabel lähtub Oudekki kaablist, sama moodi nagu ta imestas ühe teise asja üle. Vastasin, et Oudekki on üsna korralik inimene. Lomp ütles, et Oudekki kaablit igatahes püütakse vältida. Mina teadsin, et paljude inimeste elektronposti aadressis on Oudekki nimi. Mina olin tema kaabliga liitunud sellepärast, et ta elas nii eelmises majas kui ka praegu üks maja edasi meie kõrvalkorteris. Aga võibolla siiski tema kaabliga liitumine ei olnud vajalik. Lombil võis õigus olla, et see on ohtlik. Vennad ei olnud sellest probleemi teinud, aga asi võis selles olla, et nad polnud kaabli andmeid vaadanudki. Oudekki võis olla ülikooli arvutiklassile ka oma jälgimissüsteemi külge monteerinud.

*
Olin koolis klassis 307. Õpetaja lasi ringi käia oma vihikut, kuhu ta oli kopeerinud ühe raamatu illustratsioonid. Ütlesin, et raamatus originaalid vist nii värvilised ei ole. Õpetaja riputas klassi ette ühe suure pildi. Ütlesin, et seda oleks ma nagu varem ka näinud. Tundus, et siis, kui me päriselt koolis käisime, jutustati meile selle kohta. Ja tõesti, ka nüüd hakkas lindilt kõlama venekeelne lugu selle kohta, mis pildil on. Olime klassis 208. Kunagi oli siin olnud kinoklass. Nüüd olid filmi näitamise augud kinni aetud, aga seina külge oli kinnitatud teistsugune filminäitamise aparaat ja meile hakati filmi näitama sellega. Krister kõndis klassis ringi ja pidas kõnet. Teised õpialsed istusid, väljaarvatud mina seisin klassi teises otsas samuti püsti. Praegu oli sama moodi nagu kooliajal, et ma kirjutasin Kristeriga samas stiilis, aga suuliselt rääkis sellist juttu ainult Krister, mina rohkem vaikisin. See oli pikk unenägu. Läksime klassist välja, aga unenägu ei saanud ikka veel läbi, vaid võis jälgida inimeste liikumist. Hakkasin üksi koju minema. Aedadega piiratud tänaval tuli mulle vastu Mart Laari moodi poiss. Ta tuli mulle vastu teist päeva järjest.

*
Tätte näitas mulle ühe valla maletulemuste raamatut. Palju tulemusi seal ei olnud. Viimased tulemused, mis olid üles märgitud, olid selle kohta, et tartlased käisid selle valla esindajatega matši mängimas. Tätte näitas seda sellepärast, et tema oli saanud tartlastest kõige rohkem punkte, isegi Peebost rohkem. Jälgisin Euroopa Liidu teemalist debatti. Ojuland pani ühe küsimuse hääletusele. Jürgen ütles, et tema jääb erapooletuks. Ojuland ütles, et nii palju ei tohi erapooletu olla. Jürgen oli enamuses küsimustes erapooletu, väljaarvatud oma ministeeriumit puudutavates asjades hääletas poolt. Mõtlesin, et kui olla Euroopa Liidu küsimustes erapooletu, siis selles on juba eeldused Euroopa Liitu kuulumise kohta seisukoha muutmiseks. Ojuland seletas pika nimekirja Euroopa Liiduga seotud lühendite tähendust. Ta ütles, et saadab need seletused listidesse ka. Mõtlesin, et eurolisti ta neid arvatavasti ei saada. Aga inimesed ilmselt arvasid, et ma loodan, et saadab. Mõtlesin kirjutada eurolisti, et mind tegelikult Euroopa Liidu küsimused ei huvita, aga sellepärast ma olengi Euroopa Liidu vastu, et mulle igavad asjad ei meeldi. Kui ma hakkasin ükskord sinna listi kirjutama, siis sellepärast, et millestki ma tahtsin kirjutada ja see teema mind natuke huvitas. Vend näitas mulle pilti, kus olin justkui mina, aga mul huuled pidevalt liikusid, kuigi enda arvates ma neid ei liigutanud. Ütlesin, et see pilt ei ole praeguse kohta. Vend vastas, et just praeguse kohta see ongi. See tähendas, et kui ma midagi mõtlesin, siis liigutasin mõtete järgi kogu aeg huuli. Nii oli oht, et mõni võimekam inimene sai mu mõtteid lugeda. Kõndisin Pireti ja Kerstini ja oma vana maja nurgale. Nägin naabrite maja seinalt, et Helena ja mitmed teised minu Facebooki kontaktid olid sinna mulle oma nime kirjutanud. Oma nime oli sinna kirjutanud isegi üks inimene, kellele ma polnud Facebooki kutset saatnud, ainult olin mõelnud saata. Paistis, et oma nime kirja panemine oli levinud komme. Siis võis ükskord meie uue maja ette KOL kirjutada ka ikkagi Oudekki, kes nägi oma kodulehekülje loendurilt, et ma olin seda külastanud.