Pühaduse inflatsioon

Kui kristlased on uusi maid vallutanud, on nad sellega ühtlasi oma usku peale surunud. Polüteistlikud roomlased tegid teisiti, et võtsid vallutatute jumalad oma jumalate hulka. Lisaks kuulutasid nad jumalateks oma elust lahkunud keisreid. Nii kasvas jumalate arv järjest suuremaks. Kergem on kedagi jumalaks kuulutada kui kuulutada teda uuesti mittejumalaks. Aga jumalate arvu kasv tähendab ühtlasi inflatsiooni, sama moodi nagu rahahulga kasv. Lõpuks võtsid roomlased üle ka juutide jumala, kes ei lubanud, et tema kõrval kummardataks mõnda teist jumalat. Sellega jõuti monoteismi. Võibolla monoteismile minek oli ühtlasi vastureaktsioon inflatsioonile. Aga kuigi kristlastel oli vaid üks jumal, austati tema kõrval ingleid ja pühakuid. Ja pühakute arv sajanditega järjest kasvas. See oli inflatsiooni otsast peale hakkamine. Selle inflatsiooni vastureaktsiooniks oli reformatsioon, millega pühakute austamisele tehti Põhja-Euroopas lõpp. Kuigi reformatsioon tegi kiriku pühakute võrra vaesemaks, muutis ta samal ajal maailma erinevate kirikute arvu poolest rikkamaks. Aga katoliiklikes maades on inflatsioon kiirenevas tempos jätkunud. Ma olen küll lugenud, et Püha Jüri ei ole seal enam pühak, seega on sealgi tulnud ette samme vastupidises suunas.