Lause kõnest

Vaatasin televiisorit. Seal näidati Lennart Mere kõnet. Meri ütles, et Runnelite kuulsa majapidamise tervemõistuslik osa on alati aru saanud, et Nõukogude okupatsioon oli halb. Kuulsaks nimetas ta majapidamist arvatavasti tänu minu blogile. Võibolla ta mõtles, et kui ma olen Euroopa Liidu vastu, siis olen ma Nõukogude okupatsiooni poolt. Mõtlesin Merele kirjutada ja küsida, milliste haigustega ta seostab mitte terve olemist. Igaühel on oma haigused. Kõigepealt tahtsin kontrollida, kas olin Mere sõnu õigesti kuulnud. Selleks ostsin raamatupoest õhukese raamatu, kus oli see kõne ära toodud. Paides rääkisin isale, mida Meri oli öelnud. Isa küsis, mis oli selle kõne teema. Ma ei vastanud kohe, vaid läksin teise tuppa. Isa juba osatas, et teemat ma ei mäletagi. Aga ma vaatasin raamatust järele. Selgus, et kõne oli pühendatud ühele vene kirjanikule. Nüüd tuli see mulle tuttav ette. Pidime hakkama Tartusse tagasi sõitma. Avasin oma ranitsa, kus olid Tartust kaasa võetud raamatud, mida ma polnud Paides oleku jooksul lugenud. Selgus, et need olid kõik läbi vettinud. Ütlesin, et mu ranits laseb vihma läbi. Kui ma koolis käisin, siis ei lasknud. Tartusse pidi meid oma autoga sõidutama Taimo.