Tegin ajakirjadest märkmeid, mille põhjal kirjutada raamatu saatesõna. Seejärel kirjutasin märkmete põhjal saatesõna. Osa märkmeid jätsin kasutamata. Mõtlesin, et ma kirjutan ju uue raamatu saatesõna, kasutades selle jaoks ainult ühte vana raamatu saatesõna. Läksin kooli. Tundi tuli sisse üks vana kirjanik koos kahe saatjaga. Ta ütles, et tuli sellepärast, et ma koostan raamatuid, teda mõned küsimused väga huvitavad. Ta küsis, mida ma ütlen ühe autori kohta. Vastasin, et olen ühte selle raamatut lugenud. Kirjanik küsis, mida ma ütlen Kesk-Aasia kohta. Vastasin, et olen entsüklopeediast selle kohta märksõnu lugenud. Kirjanik ütles, et Kesk-Aasias elavad lihtsad inimesed. Vastasin jah. Siis mõtlesin, et see jutt lihtsatest inimestest oli konksuga, mult oodati vist vastust, et entsüklopeedias kirjutatakse rohkem kuningatest. Soovitati, et küsimusi võiks esitada minu asemel isale. Vaieldi vastu, et ei, mina olen andekam. Vana kirjanik ütles, et ta tahab mind ära tappa. Ta hakkas eemalt väljasirutatud oraga minu suunas tulema. Põgenesin klassist välja ja sõitsin käsipuu najal trepist alla. Ma ei sõitnud maksimaalse kiirusega, aga vanad inimesed selja taga ei jõudnud niigi kiiresti joosta. Põgenesin koolimajast kodu suunas. Mõtlesin, et aga kui ma homme kooli tulen, võib see mees jälle siin olla.
*
Lugesin ajalehest enda kirjutatud juttu. Olin kirjutanud vaalapüügilaevast. Laeval öeldi, et selle kõrvale ilmus üks võõras. Joonistus välja hiigelsuur vaal. Vaal tehti kahjutuks. Ma ei teadnud, kuidas ta saab nüüd laeva peale panna, kui ta oli laevast suurem. Võibolla pandi ainult mingid tema osad. Kuna eespool oli juttu Oudekkist, siis võis lugejatele tunduda, et vaala nähtavale ilmumine sümboliseeris seda, et Oudekki on minu jaoks hiigelsuure tähtsusega. Sellest vaalast saadi jagu, aga hiljem kohati valget vaala nimega Moby Dick, kes lasi laeva põhja. See pidi sümboliseerima vist seda, et inimesed saavad vaaladest jagu ainult sellepärast, et vaaladel ei ole mõistust. Kui ühel vaalal on mõistus, siis oma suuruse tõttu ta saab ise inimestest jagu. Ütlesin, et keegi on seda juttu toimetanud. Tegelikult oli teada, et ajalehtedes kõiki kaastöid alati toimetati. Aga olin sama jutu avaldanud paralleelselt ka blogis. Tuli vaadata blogist, kas seal on ka toimetatud, alles sealt oleks saanud lubamatu tegevuse paljastada. Ütlesin, et ma näen kohe, et ajalehes on juttu muudetud, selles kasutatud sõnad ei kuulu üldse minu sõnavarasse. Kõndisin mööda tänavat. Minu kõrvale tuli üks mees. Ta küsis, kas Putin on sellepärast võimul, et ta on koera näoga. Vastasin, et eile öeldi, et sellepärast, et ta on sündinud koera aastal. Kui keegi astus tänaval juurde ja küsis midagi Putini kohta, siis oli tegemist Venemaa provokaatoriga.
*
Nägin ülikoolis pilusilmseid üliõpilasi, kes õppisid korralikult. Mõtlesin, et aga arvatavasti ei piirdu nende aktiivsuse sellega, vaid neil on ka aids. Istusin raamatukogus. Minust järgmises lauas istus Sander. Kataloogi juurde kõndisid Klaassen ja üks temast natuke noorem mees. Nad ütlesid, et kui kataloogist midagi otsima hakata, võtab see väga kaua aega. Sander ütles neile, kuidas saab otsida, aga nad ei pannud tähele. Sander hüüdis valjemini. Nad olid gooti pikad s-id ja h-d segamini ajanud. Hakkasin minema trepist alla. Trepil polnud astmeid, vaid raamatud olid üksteise peal täpselt ühel joonel. Seetõttu oli kuristikku kukkumist võimalik vältida ainult käega vastu teist seina toetades. Olin täna vara kooli jõudnud. Kõige varem olid jõudnud välisõpilased.
esmaspäev, august 12, 2013
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar