Mudaoja

Ujusime kahekesi mööda mudaoja. Praegu oskasin hästi ujuda. Aga ma ei teadnud, et kui ma kaugele ujun, kas ma tagasi ujun sama hästi. Ujusin naaberriigi piirile, mis läks läbi järve. Mul oli oma väike riik, kuhu tahtsin nüüd tagasi ujuda. Aga kui seljataha vaatasin, siis ma enam ei teadnud, milline tee minu riiki viib. Selles suunas viis mitu veeteed, aga ükski ei olnud päris selline, mida mööda ma olin tulnud. Olin vee peal ühes ruumis. Minuga rääkis naaberriigi kuningas. Ta ütles mulle, et ma tahan vanu asju tagasi, aga uutele inimestele ei ole vanadel asjadel tähtsust. Siis kuningas haihtus. Kuningas oli olnud minu sõber, aga järele jäid temast nooremad inimesed, kes minu sõbrad ei olnud.

*
Öeldi, et kogu Moskva põleb. See oli vist tšetšeenide kätetöö. Mõtlesin, et siis oli Mällil õigus, kui ta ütles, et kui Venemaa peaks julgema Tšetšeeniat rünnata, siis see on Vene impeeriumi lõpp ja lõplik lõpp. Küsisin emalt, kas ta Moskvas käies tulekahju nägi. Ema vastas, et ei näinud. Mõtlesin, et siis siiski ei põle Moskvas kõik punktid korraga, vaid tšetšeenid võivad lihtsalt igas linnaosas uusi pomme lõhata.