Kõnelus laiskusest

Olin teinud ülikooli lõpueksamil ainult ühe tähevea, aga selle vea eest oli Kriiska pannud hindeks nelja. Viibisin Kriiskaga samal peol. Protestiks nii tühisel põhjusel hinde alla võtmise eest ei rääkinud ma temaga sõnagi. Ma ei teadnud, kus ma peaksin istuma. Koduteel püüdsid klassivennad mind mitmekesi peksta. Süüdistasin, et intelligentsed klassivennad on mind ebaintelligentsetele maha müünud.

*
Läksin Tallinnasse. Seal läksin väiksesse majja, mille esimesel korrusel elas minu vanaema. Aga tema korteri vastaskorteri uksel oli silt "VANAEMADE JUURDE". Sinna korterisse läks palju rohkem inimesi. Osad pididki sinna minema, teised läksid sildi järgi valesti. Ema jõudis minust hiljem kohale ja läks ka algul valesse korterisse. Mina polnud läinud, sest enne Tallinnasse sõitmist oli mul olnud kirjavahetus mõlemas korteris elavate tüdrukutega ja olin teada saanud, et vanaemad elavad mõlemates korterites. Õiges korteris rääkis seal elav tüdruk meile oma tegevusest komsomolijuhina. Tema šokeerimiseks tõin mõned näited oma Nõukogude-vastasest tegevusest, nagu selle, et ma ei astunud oktoobrilapseks. Kõige hullemaid asju ma ei öelnud.

*
Meile tuli külla tüdruk, kes võis olla Oudekki, aga kindlalt ma teda ära ei tundnud. Istusime köögis. Tüdruk, ema ja isa ajasid juttu, aga mina ainult kuulasin. Jututeemaks oli laiskus. Arvati, et on vaja rohkem laiskust. Tüdruk rääkis, et kui ta käis esimeses klassis, oli talle öeldud, et tal on küll peas hea kooli müts, aga ta on lihtsalt laisk. Ema ütles, et vahel õpitakse faktid järjest ära. See näide sobis hästi minu kohta. Lõpuks hakkasin ka vestlusele lauseid sekka ütlema. Lubasin koolis öelda, et kui mul ei lubata esimesest tunnist puududa, siis ma ei käi üldse koolis. Mõtlesin, et parem on puududa mitmest tunnist korraga, sest kui ma puudun ainult esimesest, siis arvatakse, et sissemagamise tõttu. Hakkasin kooli minema. Bussipeatuses tuli mulle meelde, et mul ei ole piletiraha kaasas. Hakkasin minema koju tagasi, et raha võtta. Aga olin juba niigi kooli hiljaks jäämas. Tund pidi algama kolmveerand kaheksa, praegu oli juba pool. Buss tuli. Ma ei teadnud, kas minna kõigepealt koju või ilma piletita bussi peale.

*
Jürgen I. loetles, kes on ühes võrgukeskkonnas hirmsaid asju kirjutanud. Minu nime ta ei nimetanud. Hakkasin oma arvutis pilte arhiveerima. Arhiveerisin neid ühekaupa. See muutis piltide kuju. Kui ühes kataloogis olid kõik pildid arhiveeritud, andsin käsu, et arhiveeritaks kõik arvutis olevad pildid korraga. Nüüd läks see palju kiiremini. Ma ei teadnud, kas arvuti piirdub piltide arhiveerimisega või teeb seda kõigi failidega.