"Teemandirada"

Nikolai Baturin. "Teemandirada". Tallinn 1986. 160 lk.

Lugesin seda raamatut juhuslikult õigetel päevadel, sest ajalehest sain teada, et ühel lugemispäevadest oli Baturini sünnipäev. Varem olin tema raamatutest lugenud "Karu südant". "Karu südame" järgi on tehtud ka film, mida ma näinud ei ole. Mäletan, kuidas ma raamatut "Karu süda" koos isaga ostmas käisin ja värskena kodus lehitsesin. Isa ostis tol ajal alati kotitäie raamatuid korraga ja võttis mind poodi kaasa. Raamatu lugesin tervikuna läbi hulk aastaid hiljem, aga ostmaskäimise mälestuse põhjal. Seda oli hea rahulik lugeda, raamatus on ka head pildid. Autori sõnavara on rikkalik ja omapärane. "Teemandirada" lugema hakates selgus, et selle nimiloo tegevus toimub "Karu südamele" sarnases kohas - Siberi metsas. Tegelased on ka sarnased. Kaustatud on võtet, et tegelased osutuvad kellekski teiseks kui esimesel hetkel tundub ja erinevate tegelaste vahel on paralleelid, mis panevad mõtlema, kas tegemist on erinevate või sama tegelasega. "Teemandirajas" on sellist tegelaste segamist kasutatud veel rohkem kui "Karu südames".  Ka autor ise osutub natuke teistsuguseks kui esimesel hetkel tundub, sest tal on vene nimi, aga teda tundvad inimesed kinnitavad, et ta on puhas eestlane. "Teemandirada" on siiski varem loetud raamatust natuke vähem rahulik, sest kui "Karu südames" elas kütt üksinduses, siis "Teemandirajas" on tegemist mitmeliikmelise teemandiotsijate rühmaga. Kui kaks teost on niivõrd sarnased, siis tekib tahtmine lugeda ka autori teisi raamatuid, et vaadata, kas need on ka sellised või erinevamad. Aga vastus saabub juba sama raamatut lugedes, sest selle kaante vahele on mahutatud ka teine teos, mille tegevus toimub teistsuguses kohas. Sarnased on küll selle teise loo ühe tegelase ja "Karu südame" peategelase nimed, mis omakorda sarnanevad autori eesnimega.