Kahte värvi nupud

Ma otsustasin, et kuna eile oli tööpäeva asemel vennapoegade hoidmise päev, siis täna teen malepäeva asemel tööpäeva. Vahepeal ma imestasin, et Tartus olid malemängukohad ainult lastele ja pensionäridele, aga mitte vahepealsetele. Aga üks põhjus nähtavasti ongi, et vahepealses vanuses on paljudel endal lapsed ja see võtab iga päev aega. Jääb aega ainult kodus lastega malet mängida. Eile vennapojad mängisid ka malenuppudega. Vanem ütles nooremale, et karpi võib panna ainult ühte värvi nuppe. Siis hakkas ta ise teist värvi hulka panema ja nüüd noorem keelas.

Pärast eelmise maleteemalise sissekande kirjutamist olen maletrenni teinud ühel päeval. Lisaks lugesin mõned leheküljed maleajalugu. Ma olen juba vähemalt kolmest raamatust lugenud, kui tähtis on vanglas olles malet mängida osata.

Järgmine nädal lähen vast jälle klubisse. Jaan Tõnisson kirjutas, et kui rahvas seltsidega ei liitu, siis on rahvas haige. Mul muid seltse ei ole kui maleklubid ja võrgukogukonnad. Tükk aega oli kolmas koht kirjanduse maja saun, aga viimasel ajal pole seda toimunud.