Kolm lugu vesivärvidest

Maalisin vesivärvidega oma tänaseid unenägusid. Maalisin neid nägudena. Mõtlesin kirjutada juurde ka unenägude kirjelduse. Aga kuna see ei mahtunud paberi samale küljele ära, siis mõtlesin kirjutada ta teisele küljele. Vaatasin, et vasakpoolsetel nägudel voolab värv laiali. Võibolla tuli see sellest, et minust vasakul istuv Klaus küünarnukiga puutus. Mul olid uued vesivärvid, mis olid varasematest suuremates topsides. Nendes suurtes topsides erinevalt vanadest kogunes topsi peale veekiht, sest ruumi selle jaoks oli rohkem. Mõtlesin, et ma ei pea unenägude kirjeldust paberi teisele küljele ka kirjutama, vaid võin kirjutada blogisse.

*
Võtsin välja seni kasutamata vesivärvikarbi, kus kõik värvid olid rohelise erinevad toonid. Hakkasin nendega maalima. Püüdsin värve paberile panna nii, et kontrastid oleks suuremad. Ütlesin, et need värvid kinkis mulle üks klassiõde keskkooli ajal jõuludeks, aga ma pole neid varem tarvitanud. Kes oli näinud klassipilti, see pidi aru saama, et rohelisi asju kingib Riin, sest tal olid klassipildil rohelised riided. Aga hiljem ei olnud Riin minu feisbuki liitumiskutset vastu võtnud. Ema võttis minu maalitud pildi enda kätte. Ütlesin, et ma ei luba seda kokku murda. Pilt kuivas ja kuivades muutus roheline erinevamateks värvideks. Üks teine pilt riiuli serval oli samasugune.

*
Läksin poodi vesivärve ostma. Ütlesin, et ma maalisin kodus roheliste värvidega, nüüd ostaks sellise karbi, kus on sinised värvid. Müüja pakkus mulle vildikaid. Ütlesin, et ei, ma tahan vesivärve. Müüja läks keldrisse neid tooma. Tagasi tuli ta Leningradi värvidega. Ütlesin, et Leningradi värvid on mul juba olemas, aga ma võin need osta, sest vennapojad on mu värve kõvasti kulutanud. Mulle meenus, et ema kinkis mulle sünnipäevaks ka vesivärvid. Aga ostsin ikkagi uued, sest mulle oli vesivärvide ostmine meeldima hakanud. Uues karbis paistsid erinevalt vanematest olevat lisaks värvidele ka erinevate värvide kustutuskummid.

*
Sõitsin bussiga. Kristel ja üks poiss küsisid, kes tahab tantsida. Ütlesin, et kui mult seda veel kord küsitakse, siis ma hakkangi tantsima. Mõtlesin, et nüüd võidi mõelda, et ma ütlesin seda otseses tähenduses, ma olin öelnud ülekantud. Aga rohkem midagi ei küsitud. Bussi lõpp-peatus oli varem olnud Kaunase puiestee peatus, aga nüüd sõitis ta sealt mööda ja pööras Mõisvahe tänavale. See oli hõredam, aga maju seal siiski oli. Sellel tänaval pööras buss lõpuks ringi, et teist pidi tagasi sõita. Kartsin, et nüüd võidakse nõuda uue pileti augustamist. Bussijuht küsis reisijatelt, kuidas edasi sõita. Keegi ei vastanud. Ma tahtsin väljuda Kaunase puiestee peatuses, aga teisel pool teed kui oli esimene peatus seal.