Hindade tasumine

Korjasin põrandalt mänguasju kokku. Helen ütles Euroopa Liidu kohta kaks kriitilist asja, tuginedes ühele autoriteedile. Mäletasin, et eelmisel klassikokkutulekul oli ta Euroopa Liitu kiitnud. Küsisin, kas ta suhtumine on kriitilisemaks läinud. Helen vastas, et on küll. Mõned kokkutulekul osalevad klassikaaslased rääkisid, et Tristan on ülbeks läinud. Tristan töötas teatris. Ta oli öelnud, et kes sinna teatrisse tahab tulla, sellel peab kübarapood ka olema. See tähendas, et seal teatris olid väga kallid piletid, mis ei olnud vaesele inimesele taskukohased. Minu meelest ei olnud Tristan selles siiski ise süüdi, vaid ta rääkis ainult, millise korra tema ülemused on kehtestanud.

*
Olin teel poodi. Mul oli liiga vähe raha kaasas. Mõtlesin, et ma ei lähe enam koju tagasi, vaid piirdun selle raha eest ostmisega, mis kaasas on. Minuga liitus üks kerjus, kes tahtis, et ma talle süia ostaks. Mina läksin poodi sisse ja kerjus jäi poe ukse taha ootama. Ostsin kolm singiviilu. Mõtlesin, et kaks neist annan kerjusele ja ühe söön ise. Ütlesin müüjale, et ma pole kindel, kas mul on piisavalt raha. Aga müüja andis mulle veel palju raha tagasi. Paistis, et ma ei osanud vahet teha eurodel ja sentidel. Vaatasin, et mul on ümbrikus rublad. Mõtlesin, et ma ei pannud tähele, et mulle maksti võlg tagasi kehtetu rahaga. Siis vaatasin, et need on väärtuslikud rublad, sest need ei ole tavalised, vaid kunstilise kujundusega.