Mängija areng

Olin internetis. Olin vist käinud ühes saunas, ilma et ma oleks teadnud, kelle saun see on. Öeldi, et vahel osutub inimene kellekski teiseks kui näo järgi arvatakse. Kuulsin seda voodis lamades ja kartsin, et järgneb midagi minu kohta. Olime esikus. Leiti üles mõttemeistri nupud. Meenutasin, et kui meil olid esimesed mõttemeistri nupud, siis me vist ei teadnud veel mängureegleid. Saime need naabrite pool käies teada, aga siis ei olnud meil enam nuppe. Hakkasime seda mängima ruudulisel paberil vildikatega. Kui vastaja vastas õigesti, tähistati see ruudulisel paberil ühte värvi vildikaga, vale vastuse korral teise värviga. Pärast vaatasime, kuidas paberil mäed kasvanud olid. Hiljem hankisime endale uued nupud. Iga mängimiskorraga läks lõpplahenduseni jõudmine kiiremini. See tuli nähtavasti sellest, et õppisime paremini teise mängija psühholoogiat tundma. Selle poolest oli halb, et nüüd me seda mängu enam ei mänginud. Ühel mängukorral läks arengu rütm sassi, sest ma panin mõistatusse kõik nupud ühte värvi. Siis vist läks äraarvamine aeglasemalt. Või pidi minema kiiremini, sest oli näha, et teist värvi nuppe enam proovida ei ole mõtet. Ühed poisid tulid praegu suurest toast ja rääkisid arvutimängust, mida nad just mänginud olid. Nad ütlesid, et seal mängus ei pea ise peaaegu midagi tegema. See oli vist sama mäng, mida ma hiljuti vaadanud olin. Ütlesin, et see on nagu täringumäng. Üks teine arvutimäng oligi täringumäng.