Sünnipäev väljaspool klubi

Tänase maleturniiri jätsin vahele seoses ema sünnipäevaga. Pidu oli õhtul, nii et kella poolest oleks hommikusele turniirile jõudnud, aga ma ei tahtnud tervet päeva rahva hulgas olla. Kartulisalatit lõikasin vist ka mitu tundi. Vanasti oli sünnipäevapidude üks osa, et mängiti malet, aga täna seda ei juhtunud. Emaga olen mänginud malet üks kord elus. Tundus, et ta pani mulle mati, aga siis ütlesin, et see käik ei loe, sest tema kuningas oli tules. Ema ütles, et nii ei ole aus, ja sellega mäng lõppes. See juhtus vist siis, kui käisime isapoolse vanaema sünnipäeval Paides. Paidest laenasin aastal 1989 raamatu "Avangute teooria", aga pole seda tagasi viinud, sest seal kellelgi ei lähe seda vaja. Teiselt vanaemalt laenatud "Maleaabitsa" küsis onu tagasi, sest see oli tema sünnipäevakink ja ta tahtis, et tema lapsed ka malet õpiksid. Ostsin antikvariaadist uue. Antikvariaadist olen ostnud palju maleraamatuid. Arvu poolest ei ole neid väga palju, aga selle kohta, mis nende läbi töötamine aega võtaks, on neid palju. Üks suurmeister ütles, et tal olid lapsepõlves ainult mõned maleraamatud, aga ta õppis kõike neist. Sõltuvat, millise tähelepanuga õppida. Üks mees kahtles, kas mul on mõtet malet mängida, kui mul ei ole kõige parem tähelepanu. Aga tähelepanu puudus on ilmnenud rohkem males, seevastu raamatuid toimetades olen kahtlaseid kohti väga hästi tähele pannud. Olen teinud pigem liiga palju kui liiga vähe märkusi.