Kubistlikud pildid

Rääkisin ühest kunagisest kooli mahakirjutamisjuhtumist. Rääkimiseks kasutasin sõnaraamatuid ja oma luuletuste kladet. Isa soovitas, et ma vaataks oma luuletusi ka roosade kaantega kladest. Ta lisas, et need on küll väga ebasiirad. Mõtlesin, milliseid koolis õpitud aineid kõiki täna vaja on läinud - võõrkeeli, matemaatikat, kaardi vaatamiseks geograafiat. Mõtlesin psühhiaatrile rääkida, et ükskord lugesin ühte psühholoogi, kes kirjutas, et inimese populaarsust mõõdab sotsiaalsus, mida iseloomustab siirus. Või peaks ütlema ausus ja siirus, sest need on natuke erinevad asjad. Mõtlesin siis, et see peaks käima minu kohta. Aga nüüd isa ütles, et minu luuletused on ebasiirad. Ise ei tule üldse selle peale. Tegelikult kui ükskord küsisin emalt, et ta ütleks minu kohta midagi head, siis ta ütles, et ma olen aus. Erinevad inimesed võivad tuua välja erinevaid asju. Isa ütles ka ainult luuletuste kohta, et need on ebasiirad. Kes veel avaldaks oma unenäokirjeldusi ja maletulemusi? Oli peojärgne hommik ja läksin ühest suurest majast selle ette jalanõusid puhastama. Mul oli seljas juba päevakampsun, aga jalas veel pidžaamapüksid. Öeldi, et peo tagajärjed löövad hiljem välja. Maja ees ajasid tüdrukud juttu. Merje ütles kellegi, vist oma lapse kohta, et ta leiutas iseseisvalt kubismi. Kui ta kuulis sõna kubism, siis hakkas tegema kubistlikke pilte. Sekkusin, et kubistlikke pilte on siin-seal näha, ta võis mõnda näinud olla. Küsisin, kas ta teab, mis on kuubik. Merje vastas, et teab. Küsisin, kas kõnealusel isikul on kuubik. Merje vastas, et on. Ütlesin, et siis võis see inimene hakata kubistlikke pilte tegema kuubiku järgi. Merje ja Helen hakkasid naerma. Läksin majja tagasi. Selles oli keeruline koridoride süsteem ja ma ei mäletanud teed oma tuppa. Jäin hetkeks seisma, siis otsisin toa üles, läksin õiget teed. Tuppa jõudes rääkisin teistele pereliikmetele, et ma seletasin ära, kuidas kuubiku järgi kubism leiutati.