kolmapäev, juuni 27, 2018

Surfamise tulemused

Kirjutasin vastuseks Hitleri kaastöölistest rääkiva telesaate reklaamile:

"Lugesin ingliskeelseid ja masintõlke abil ka itaaliakeelseid võrgulehekülgi Itaalia kohta. Kuskil aastal 1910 asutati Itaalia töösturite organisatsioon Confindustria, mis tegutseb siiamaani. Ühel võrgulehel oli toodud selle kõigi aegade juhtide nimekiri. Mõtlesin, et Mussolini püsis kaua võimul, aga olevat vahetanud kaastöölisi sagedamini kui Hitler, vaatan, kuidas selle organisatsiooni juhtimisega on. Selgus, et Mussolini ajal olid organisatsiooni juhid pikemalt ametis kui enne seda.

Püüdsin algul sõnaraamatu abil ja hiljem masinaga tõlkida Itaalia ajalehe "Corriere della Sera" ühte artiklit. Masintõlkega tuli tekst loogilisem. Hiljem lugesin selle ajalehe kohta vikipeedia artikleid. Selgus, et ma olen vist magistrieksamiks ühe selle lehe ajakirjaniku raamatut lugenud, võibolla tänu sellele oligi lehe nimi meeles. Lugesin siis Luigi Barzini ingliskeelset raamatut, itaaliakeelsel vikipeedia lehel selle ajalehe kohta oli viidatud kahele Luigi Barzinile, üks neist oli noorem ja teine vanem. Mussolini aja kaadripoliitika kohta kirjutati, et fašismile vastuseisu tõttu pidi üks peatoimetaja ametist lahkuma. Aga kui Nõukogude ajal Eestis ajalehtede nimesid muudeti, siis Itaalias see ajaleht on kogu aeg sama nime all ilmunud. Itaalia-eesti sõnaraamatuga tõlkisin ajalehe nimeks "Õhtu Teataja", ingliskeelse tõlke järgi inglise-eesti sõnaraamatu järgi tuleb "Õhtu Kuller". See olevat üks vanemaid Itaalia ajalehti, aga see hakkas hiljem ilmuma kui Eestis esimene Jannseni leht, mille järglaseks praegune "Postimees" ennast peab. "Õhtu Teataja" oli kunagi Itaalia suurima trükiarvuga ajaleht, 20. sajandi esimesel veerandil oli trükiarv miljon, praegu on see langenud umbes 400 000-le ja ei ole enam esikohal. Pärast Teist maailmasõda on ajaleht toetanud parempoolset poliitikat, ajalehe deviis avaldab toetust sõnavabadusele.

Keskkooli geograafia referaatide täienduseks olen vaadanud uuesti ka märksõnu Itaalia kohanimede kohta. Lõuna-Itaalias Taranto lahe ääres asuva Taranto linna kohta oli huvitav, et kui praegu on see vaid kaks korda Tartust suurem 200 000 elanikuga, siis antiikajal oli linnal 300 000 elanikku ja ta oli tolle aja kohta väljapaistvalt suur linn. See oli Sparta ainus koloonia väljaspool Kreekat. Märksõna Kalaabria põhjal hakkas tunduma, et lapsena televiisorist nähtud Itaalia suustajad võivad olla pärit ka Lõuna-Itaaliast, sest seal on mägedes talvel lund. Kalaabriat nimetatavat praegu Itaalia varbaks, aga antiikajal nimetatud kannaks, sest vaadati näoga Kreeka poole."

0 vastukaja: