Postkontor-raamatupood

Valmistasin "Malekooli" abil avangut ette. Keres kirjutas, mis on liputiival etturi edasinihutamise eelised. Vaatasin vaid mõned käigud, siis läksin selle avanguga pikka turniiripartiid mängima. Mäng ei läinud nii hästi kui Keres oli kiitnud. Vastase ettur jõudis juba eelviimasele reale ja tema vanker ähvardas selle kõrvalliinil viimasele reale käia. Vahetasime vastasega mõned laused. Nüüd võidi öelda, et ma pean puudutatud nupuga kaotava käigu tegema. Oleksin vastu vaielnud, et peaks selge olema, et ma ei maininud seda nuppu puudutamise mõttes.

*
Olin teel postkontorisse. Kui olin käinud postkontoris pakke välja võtmas, oli neid kätte antud maja ees. Kätteandja oli korduvalt õpetanud, mida ma pean teisiti tegema. Postkontorist tahtsin edasi minna kooli. Tahtsin enne esimest tundi wc-s käia, aga ma ei teadnud, kas selle jaoks jätkub aega. Täna ootasid töötajad mind postkontoris sees. Sisenesin uksest. Ukse ees oli laud. Mõtlesin, kas astuda üle laua, nagu ma varem olin teinud. Siis vaatasin, et mahun läbi ka laua kõrvalt praost. Selle peale ma polnud varasematel kordadel tulnud. See oli väikse kaubavalikuga raamatupood. Vaatasin riiulist, et on ilmunud juba tänavuse aasta "Ajaloolise Ajakirja" kolmas number, kuigi polnud veel poolt aastatki läbi. Esialgu ma seda ei ostnud. Tuli üks meesajalooüliõpilane, kes lükkas mind kõrvale. See oli nähtavasti seesama, kes oli minuga ühel varasemal korral internetis pahandanud. Nüüd ta vist imestas, et mina raamatupoodi tulin, sest talle oli jäänud mulje, et tema on targem. Mul oli praegu valitud kaup käes ja hakkasin kassa poole minema. Ma ei saanud aru, millised ostjad seisavad sabas ja millised mitte. Seisin sellisesse kohta, kus ma olin kindlasti kõigist taga. Mõtlesin, et nii saingi otse ühe tüdruku selja taha. Aga osad minu ees seisjad lahkusid sabast.