Moskva metroo

Moskva metroost kuulsin esimest korda arvatavasti algkoolitunnis. Hiljem õppisime võibolla laulu "Elas kord mutt, kellel oli metroo". Ükskord avaldati "Postimehe" lisas "Liivimaa Kroonika" lugu Moskva metroo hiidrottidest, teatades alles hiljem, et see lugu on väljamõeldud. Hruštšovi elulooraamatust olen lugenud, kuidas ta oli Stalini ajal seotud Moskva metroo ehitustööde juhtimisega. Ma pole ise ühegi metrooga sõitnud, aga eile otsisin välja dokumentaalfilmi Moskva metroo kohta, et vaadata, kuidas see õigupoolest välja näeb.

Kirjutades filmist Nikolai I kohta arvasin juba, et dokumentaalfilme vaadatakse juutuubist suhteliselt vähe, aga filmi Moskva metroo kohta oli rohkem vaadatud, kuigi see oli hiljem üles riputatud. Saade oli võetud Vene ajaloo telekanalist. Räägiti, et metroo ehitamine kestis hulk aastaid. Ma ei mäletanud, aga selgus, et Hruštšov oli töötanud seal Kaganovitši alluvuses. Ehitustöö käigus hakkas ülevalt vett sisse voolama, mida nimetati traagiliseks sündmuseks. See tuletas meelde romaani "Perekonnata", kus Prantsuse kaevanduses juhtus midagi sarnast. Filmis öeldi, et kui Moskva metroo lõpuks valmis sai, oli see suur kontrast maapealse linnaga, kuna oli maapealsest täiuslikum. Näidati, et maa peal sõideti veel hobusega, kuigi oli ka mootorsõidukeid. Korrutati, kui ilus Moskva metroo oli. Näidati, et see oli kaunistatud sammaste, kaarte, skulptuuride, vitraažide ja reljeefidega. Tartu oli Nõukogude ajal sõjalennuvälja tõttu suletud linn, aga Moskva oli ilmselt mõeldud näidislinnana välismaalastele näitamiseks. Sellest saates ei räägitud, et Moskvat ehiti ilmselt provintside arvel, Ukrainas oli Stalini ajal näljahäda. Juttu oli rohkem metroo arhitektuurist kui seal liikuvatest sõidukitest.

Film läks ka metroo valmis saamisest kaugemale. Oleks võinud mõelda, et sõja ajal metroo tähtsus kasvas, sest maa peal võidi pommitada, aga öeldi vastupidi, et Moskva lahingu ajal metroo seiskus. Evakueeriti metroo sisseseadet ja näidati ka läbi Moskva taganevaid lehmi ja lambaid, mis tuletas meelde Eestist sõja lõpul põgenemise teemalise luuletuse "Läksid läände lehmad ja lambad".

Saade paistis olevat üks osa sarjast "Nõukogude impeerium". Saates ei nimetatud riiki enam Nõukogude Liiduks, vaid korduvalt Nõukogude impeeriumiks, mis ei olnud tolleaegne ametlik nimetus, tol ajal kommunistid väitsid end ise imperialismiga võitlevat.