neljapäev, juuni 11, 2020
Luule ja lumi
Ühes kohas oli kiidetud, et isa lastest tunneb isa luulet kõige paremini Tõnu. Mulle tundus, et mina tunnen paremini. Aga mõtlesin, et praegu loeb tõesti Tõnu isa kogutud luuletuste käsikirja, mitte mina. Tõnut oli nimetatud luuletajaks, aga talle räägiti, et ta ei ole luuletaja, sest luuletajad on kavalamad. Tõnu vastas kurva häälega: "Räägi-räägi," sest ta oli valmis jutu ära kuulama. Õues suusatasid lapsed. Ütlesin, et mõned suusatavad. Lapsed kuulsid selle toast õue ära, sest nad hüüdsid seepeale, et öeldi, et mõned suusatavad. Kõndisin väljas. Vaatasin, et kuigi ma olen selleks talveks juba suusahooaja lõpetanud, olen seda teinud liiga vara, sest lumi on veel maas. Kõnniteedelt oli lumi ära lükatud ja see tekitas mulje, nagu poleks lund üldse, aga mujal oli seda veel piisavalt.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar