Kolm tasandit

Üks päev ilmus ajalehes artikkel, kus kirjutati psühholoogilistest uuringutest, mille järgi muretsevad kohaliku, rahvusriigi ja ülemaailmse tasandi probleemide pärast ühed ja samad inimesed, teistele on kõik ükskõik. Enda näitel võin tõesti öelda, et mulle on tähtis nii Tartu parkide säilimine, eesti keele säilimine kui ka globaalsete kliimamuutuste hukatuslike tagajärgede ärahoidmine. Aga artikli autor paistis arvavat, et need vastutustundlikumad inimesed on kindlasti Euroopa Liitu kuulumise tingimusteta pooldajad, kuna riigid on üksi tegutsemiseks liiga väiksed. Olen nõus, et globaalprobleemidega tuleb tegeleda globaalsel tasandil, aga minu meelest saab koostöös teha nii head kui ka kurja. Kui organisatsiooni peaeesmärk on majanduskasv, siis on kahtlane, kas see tuleb looduskaitsele kasuks või kahjuks. Molotov ja Ribbentrop tegid ka riikidevahelist koostööd, aga kas see oli hea?