"Tuna" 1/2020

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 1/2020.

Ajakirjas on esimest korda avaldatud värvifoto. Aga värviline on vaid üks foto tagakaanel. Esikaane foto on võibolla sellepärast endiselt mustvalge, et selle originaal on mustvalge.

Ivo Juurvee on avaldanud artikli Ameerika luurelennukitest Eesti NSV kohal. Kui ei olnud veel satelliite, olevat olnud vajalik luurelennukite pildistama saatmine, sest ajakirjandusest olevat saanud vähe informatsiooni. Isiklikult eelistan sõnalise teksti analüüsimist fotode analüüsimisele. Aga kui vaadata, mida on luurelennukid pildistanud, siis need olid sõjalise tähtsusega objektid. Mäletan, et ajalehes „Edasi“ avaldati naljanurka „Herilane“, kus omakorda avaldati Alice’i koomiksit. Ühes numbris läks Alice uurima, mida maailmas Tartust teatakse. Mujal ei teatud midagi, kuid NATO asutuses lubati sõja korral Tartule pomm visata.

Lääne luurelennukeid ähvardas Nõukogude Liidu kohal allatulistamine. Mäletan Ameerika Häälest saatelõiku, kus räägiti Nõukogude lennukite lendudest Alaska kohal. Ameeriklased olevat vastanud neile mitte allatulistamise, vaid tõrjelendudega. Mainisin mälestus sellest saatelõigust ükskord juba ühes uudistegrupis ja sain vastuseks, et üks lugeja seda juttu ei uskunud, sest ta oli ise televisioonis töötanud. Praegu ta võibolla juba usuks, sest Venemaa lennukid on lennanud ka Eesti kohal.

Peeter Kaasik kirjutab Teise maailmasõja ajal Nõukogude tagalas kogutud eestlaste sõjamälestustest. Neist mälestustest oli juttu ka ülikoolis Pajuri loengukursuse alguses. Pajur nimetas, kes neid mälestusi on kasutanud, nüüd selgub, et ta ei esitanud täielikku nimekirja, sest Kaasik toob teistsugused näited. Käsikirjalistes mälestustes tehti ka Nõukogude võimu kriitikat. Ei viidata, et Stalinit oleks kurjategijaks nimetatud, küll aga on represseerituid kaitstud, et neil polevat suurt süüd teada. Tol ajal trükki pääsenus kriitika protsenti ilmselt vähendati. See on ehk viinud osade ajaloolaste hulgas arhiivimaterjalide ületähtsustamisele, nagu oleks arhiivikäsikiri alati väärtuslikum kui trükitud materjal. Minu meelest väiksema tsensuuriga perioodil võib vahel olla ka vastupidi, näiteks magistritöö ettevalmistavatesse konspektidesse panin kirja vaid tsitaate ja kriitika kirjutasin üles alles puhtandis.

Jaanus Sooväli võrdleb filosoofia rubriigis Nietzsche ja Uku Masingu keeleteooriaid, mis olevat sarnasemad kui nende muud teooriad, kattudes mõlemal Sapiri-Whorfi hüpoteesiga. Masing polevat küll Nietzschele seejuures viidanud. Ma arvan, et Masing ei pidanud ka lugemise võimaluse korral vajalikuks alati kõigele viidata, ta on kirjutanud, et luuletusi on kommenteeritud eriti nõmedate jaoks. Masing hindas soomeugri keeli indoeuroopa keeltest kõrgemalt, kuigi Jaan Kaplinski on kirjutanud, nagu venelastesse oleks Masing hästi suhtunud. Aga ilmselt Nõukogude ajal oligi venelaste kirjasõnas kritiseerimine vähem ootuspärane tegevus. Nietzsche on sarnaselt Masingule oma rahvuskaaslasi sakslasi kritiseerinud, mõnda teist indoeuroopa rahvast ta hindas kõrgemalt.

Mait Raun kommenteerib Aasia keeltest tõlkimist. Aasia keeltega tegelemine võib jätta väga haritud mulje, ent tõlketöödes võib ette tulla ka vigu, nagu Raun on minu eestikeelsetest kirjadestki valesti aru saanud.

Tiina Kala kirjutab keskaegsest Tallinnast ja Lüübeki õigusest. Lähemal vaatlemisel muutuvad asjad järjekordselt segasemaks. Kala arutleb, et Tallinnale Lüübeki õiguse andmine tähendas ehk vaid osade selle punktide andmist. Aga kus on kõikidest paragrahvidest kinni peetud? Eesti põhiseaduse ja Piibli omadest peetakse valikuliselt.

Priit Pirsko kirjutab numbri alguses essee koha peal, kuid kaastöö sarnaneb esseega vähem kui tagapool toodud Soovälja oma. Ilmselt on Pirsko ettepoole pandud seoses ümmarguste aastapäevadega. Teemaks on Eesti arhiivinduse ajalugu. Osa juttu meenutas ülikoolis Aadu Musta loengus kuuldut. Ülikooliõppejõududest Tiit Rosenberg oli arhiiviallikate digiteerimise suhtes skeptiline, praegu Pirsko vaimustus näib olevat suurem. Mitmel pool on toodud statistikat, kui palju on arhiivide kasutamine tänu digiteerimisele kasvanud. Blogijana arvan ma, et suur osa sellest kasvust tuleb nagu blogideski robotite tehtud külastustest.