Jälle linnas

Käisin täna esimest korda pärast eriolukorra väljakuulutamist raamatukogus ja raamatupoes, see on üldse esimest korda muudes majades peale enda oma. Ühtlasi kandsin selle jaoks esimest korda maski. Öeldi, et täna leiti uusi koroonasse nakatunuid rekordiliselt vähe, ainult üks, aga vastasin, et panen maski ette, sest ühe asja võib juurde õppida. Maski panin ette alles raamatukogu ees. Tegin raamatukogu ukse lahti kindaga, aga seejärel võtsin kinda käest, et nõuetekohaselt käsi desinfitseerida. Üks teine külastaja läks desinfitseerimispudelist mööda ilma seda kasutamata. Ühes saalis andsin raamatu tagasi ja teises laenutasin uue. Rääkima hakates tuli vahepeal mask nina pealt maha ja panin selle ette tagasi. Suu oli kogu aeg kaetud. Vahepeal ajas mask ka prillid uduseks, aga udusus ei olnud püsiv. Vahel mõnda majja sisenedes on prillid uduseks läinud ka ilma maskita. Ma ei teadnud ette, kas ka raamatupood on lahti, aga ukse peal oli silt, millest lugesin välja, et see oli täna esimest päeva avatud, kui sildi mõte ei olnud just lahtiolekuaja muutumine. Ostsin poest ühe uue ajakirjanumbri, mis kaanenumbri järgi kannab küll eelmise aastakäigu arvu, aga ilmus hilinemisega. Pärast raamatupoest väljumist võtsin maski eest ja panin portfelli, et kodus sissepakitult ära visata. Tänane retk oli üldse üle tüki aja tänavu igapäevaseks saanud jalutusmarsruudist erinevat mööda.