Teisipäev, mai 10, 2022

Kirjutatava hulk

Istusin ülikooliloengus. Naisõppejõud rääkis, et Hiiumaal on viljatud mullad ja Saaremaal viljakad. Mina mäletasin, nagu oleks vastupidi. Õppejõud rääkis, et Saaremaal sajab palju vihma, aga Muhu oli varem põuane, nüüd on küll kliima muutunud. Ta ütles, et Sulev Vahtre sõnul oli varem kõige kuivem Kuivastus. Mina mäletasin Vahtre loengust seda kohta ja ei naernud, teised üliõpilased olid selle vahepeal ära unustanud ja naersid uuesti. Võidi mõelda, et ma ei tööta loengus korralikult kaasa, kui ma kirjutan vähe asju üles. Tegelikult ma teadsin, mis jääb mulle ühe kuulmisega meelde ja mida on vaja hiljem konspektist vaadata, kirjutasin üles ainult vajalikku. Küsisin pinginaabrilt, kuidas ühte nime kirjutatakse, aga tema vaatas omakorda minu konspekti. Siis ta kirjutas selle nime üles. Selgus, et selles esines q-täht. Ütlesin, et selge, see on esimene kord, kui mul q-ga sõna ette tuleb, varem on tulnud ainult kohanimi Quebec.

*
Järgmine tund oli eesti keel. Meil oli uus õpetaja, kes õpetas üsna hästi. Vana õpetaja ei õpetanud meid võibolla enam sellepärast, et läks minuga tülli. Kirjutasin täna palju üles, mul võis enne päeva lõppu paber otsa lõppeda. Lisaks kui ma kirjutasin kõik ained ühte vihikusse, ei pruukinud ma pärast vajalikke asju üles leida. Meil lähenesid eksamid. Mõtlesin, kas ma sel juhul osalen kolmepäevasel maleturniiril või keskendun õppimisele. Kõige raskem, et meil oli tänavu ka vene keele eksam. Vana eesti keele õpetaja astus ka tunnist läbi ja vaidles minuga. Minu taga istus Lauri H. Võtsin tema ranitsa. Lauri ütles, et ma oleks sellega ettevaatlik, tal on seal elektronmäng. Panin ranitsa maha tagasi, aga see läks ikkagi liiga suure kolksuga, võibolla läks mäng katki. Lauri ei kontrollinud, vaid rääkis, et ta tegeleb elektronmängu väljatöötamisega.

0 vastukaja: